Arvamusfestivali säravad esinejad ja hea korraldus aitavad ka rasketel teemadel rääkida
Paide suvine Arvamusfestival toob taas kokku kodanikuühiskonna aktiivsed esindajad, kes oskavad ja julgevad küsimusi tõstatada ning vastuseid otsida. Kui sul on hingel teema, mille avamine muudaks ühiskonda paremaks, siis too see festivalile. Aruteluideid saab esitada kuni 13. märtsini.
Karin Kamber, Arvamusfestivali kommunikatsioonimeeskonna vabatahtlik
Helina Loor on sotsiaalkindlustusameti ohvriabi ja ennetusteenuste osakonna projektijuht, kes korraldas eelmisel Arvamusfestivalil Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) turvatunde alal arutelu „Miks ei ole Eestis meeste varjupaikasid?!“. Ta oli ka haridusala koolitusfirmade liidu arutelu „Kas pigem neljarealine maantee või targem Eesti?“ üks korraldajatest.
Arutelu korraldajana osales Helina eelmisel aastal alles esimest korda, kuid festivaliga on ta olnud seotud juba päris algusest, kui ürituse idee alles algatajate hulgas ilmet võttis. Festivali partnerorganisatsiooni SpeakSmart juhina korraldas ta Arvamusfestivali väitlusjuhtidele ning korraldajatele aruteludisaini- ja juhtimise koolitusi. Sellest ajast peale on festival olnud üks tippsündmusi tema suvises tegevuskalendris. „Olenemata minu rollist, olgu ma partner, korraldaja või lihtsalt osaleja, kuulan alati ära võimalikult palju arutelusid ja võtan osa festivalimelust. Kuulan arutelusid, mille teemad on huvitavad, puudutavad mind või kuhu on kaasatud tugevaid eksperte,“ räägib Helina.
Ta ütleb, et jälgib ka, kes on arutelu väitlusjuht ja korraldaja, sest peab neid arutelu kvaliteedimärkideks. Olulise lisaväärtuse annavad festivalile ka üldine melu ja inimesed. „Festivalimelu – see on nagu saaks lapsepõlvesõpradega üle kümne aasta kokku. See mõnus koosolemise rõõm ja kiired, aga sisukad mõttevahetused teemal „Millist arutelu sa kuulasid?“ ja „Kuhu arutelule sa nüüd lähed?“ on keset südasuvist Paidet väga värskendavad ja liidavad ühte,“ kiidab Helina Arvamusfestivali mõnusat õhustikku.
Õigete esinejatega saab avatult arutada ka emotsionaalselt raskel ja keerulisel teemal
Idee korraldada Arvamusfestivalil arutelu „Miks ei ole Eestis meeste varjupaikasid?!” sündis sotsiaalkindlustusameti ohvriabi meeskonna koosloomes. Eesmärk oli suunata kuulajad mõtlema, et vägivallast peab avatult rääkima ning mõistma, et abi on olemas. „Teadsime, et tahame avada festivalil naistevastase vägivalla teemat, aga otsisime sobivat arutelunurka päris jupp aega. Õigete esinejate ja korraldajate koosmõjus jõudsime ka sellise kergelt torkiva ja intrigeeriva pealkirja sõnastuseni. Eesmärk oli rääkida, miks on vägivald enamasti soopõhine, avada ausalt ja pehmelt lähisuhtevägivalla ja naiste vastu suunatud vägivalla olulisust, statistikat ning seda mõjutavaid tegureid Eestis. Vaikimine ainult suurendab vägivalda, mistõttu tundus selle probleemi toomine Arvamusfestivalile ainuõige,“ kirjeldab aruteluteema valikut Helina.
Esinejate leidmisse tasub kaasata suurem hulk inimesi oma meeskonnast, sest keegi alati tunneb kedagi ja nii on oluliselt lihtsam õige seltskond lõpuks kokku saada.
Lõpuks kujunes emotsionaalselt raskel ja keerulisel teemal mõnus avatud ning sõbralik arutelu. Vaeti, miks on Eesti lähisuhtevägivalla statistikas Euroopa üks esimesi ja millised on lahendused. „Jäime oma kogemusega väga rahule! Olime PPA turvatunde arutelualal ja tundsime, et sobisime sinna nagu valatult. Lava oli keset Vallimäge, seega pidime pakkuma piisavalt head arutelu, et möödakäijad korraks seisataksid ja kuulama jääksid. Seda juhtus päris sageli, kuulajaid oli palju ning kujunes mõnus ja sujuv suhtlus publikuga,“ räägib Helina.
Sotsiaalkindlustusameti projektijuht kiidab ka korralduslikku poolt: „Kindlasti ei tasu alahinnata, et arutelu korraldus oli väga professionaalne ja kõik arutelud, ka meie oma, lindistati. Just arutelude professionaalset otseülekannet ja salvestamist soovitan korraldajal kindlasti kaaluda. See aitab sinu teemal kanduda oluliselt kaugemale, kui Paide Vallimägi.“
Alati on kõige tähtsam ettevalmistus
Helina teab oma kogemusest, et hea arutelu sünnib, kui on tehtud hea sisuline ja korralduslik ettevalmistus. Alustada tuleks sellest, kes hakkab väitlust juhtima. „Meie töötasime oma arutelu ettevalmistusega ligi seitse kuud. Soovitan korraldajatel kõigepealt leida väga hea väitlusjuht (karta ei tasu professionaali, kes ei pruugi olla teema ekspert), sest ta aitab leida arutelu tulipunkti ja sobiva formaadi, mis aitab teie eesmärgi saavutada ning mõtleb kaasa, kes võiksid olla esinejad ja kuidas võiks lava olla üles seatud. Soovitan võtta moderaatori, kellel on Arvamusfestivali kogemus, sest vabaõhuarutelu Paide Vallimäel on midagi muud kui konverentsilaval,“ jagab Helina lahkelt soovitusi.
Kui väitlusjuht on leitud ja temaga veidi eeltööd tehtud, saab hakata tegelema esinejate otsimise ja korraldusliku poolega. „Esinejate leidmisse tasub kaasata suurem hulk inimesi oma meeskonnast, sest keegi alati tunneb kedagi ja nii on oluliselt lihtsam õige seltskond lõpuks kokku saada,“ kirjeldab meeskonnatöö plusse Helina. Üle 3–4 esineja aga ei soovita ta poolteisetunnise arutelu korral lavale tuua. Muidu ei ole see enam arutelu, vaid üksikute repliikide kogum, mis ei moodusta head, voolavat ega sisukat arutelu.
Hea aruteluplatvorm kui demokraatliku ühiskonna põhiväärtusi
Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi ja ennetusteenuste osakonna korraldatud arutelul saavutati eesmärk rääkida vägivallast avatult. „Otsisime ja saime ühist mõtteruumi naistevastase vägivalla ja üldiselt lähisuhtevägivalla teemal. Saime sellele palju positiivset tagasisidet nii kohe publikust kui ka tagantjärele,“ räägib Helina. Ta toob ka välja, et neil on plaan osaleda ka 2022. aastal Arvamusfestivali ideekorjes. Selleks on juba tehtud eeltööd oma meeskonnas.
Helina jagab mõtteid, kes ja miks võiks Arvamusfestivali ideekorjesse oma teema esitada ja festivaliarutelu korraldajana osaleda. „Kui sul on hingel teema, mille avamine muudaks ühiskonda paremaks, on sind kodaniku või eksperdina juba mõnda aega kõnetanud ja mida on oluline avada peaaegu igale Eesti inimesele, siis too see Arvamusfestivalile. Seal arutelu korraldades saab tõstatada teemasid, mis puudutavad paljusid,“ julgustab Helina kõiki Arvamusfestivali ideekorjes osalema.
„Kui juba arutelu korraldad, tee seda suurepäraselt: sõnasta oluline teema huvitekitava pealkirjaga, leia tugev väitlusjuht ja ekspertidest esinejad, kes oskavad keskenduda tugevatele argumentidele, pööra tähelepanu sellele, et aruteluala oleks professionaalselt korraldatud. Arutelu on iga demokraatliku ühiskonna põhiväärtus. Kasuta Arvamusfestivali head aruteluplatvormi tänutundega ning panusta ka ise arutelu korraldajana põhjalikult,“ lisab ta.
2022. aasta Arvamusfestivali ideekorje toimub 1.–13. märtsini ning väga oodatud on ka kõik sotsiaaltöö teemad. Rohkem infot arvamusfestival.ee/ideekorje.
Ka ajakirja Sotsiaaltöö toimetust võib aruteluideede esitamisse ja elluviimisesse julgelt kaasata. Koostööettepanekud on oodatud meiliaadressil ajakiri@tai.ee. Muudame koos olulised teemad ühiskonnas nähtavamaks!