Liigu edasi põhisisu juurde
Sisukaart
Sotsiaaltöö

Alusharidusseadus toob muudatusi lastehoidudele ja lasteaedadele

Korraldus

Lapsehoiuteenus muutub haridussusteemi osaks. Seniste sotsiaalteenust osutavate lastehoidude ja haridusteenust osutavate lastesõimede nõuded ühtlustatakse.

Maila Rajamets
haridus- ja teadusministeeriumi alushariduse valdkonna juht 

Riigikogu võttis 11. aprillil menetlusse alusharidusseaduse eelnõu. Seda seadust on kaua oodatud ja koostatud. Eelnõu on aja jooksul muudetud. 

Suurim muudatus, mille eelnõu kaasa toob, on senini sotsiaalhoolekande seaduses reguleeritud lapsehoiuteenuse muutmine alusharidussüsteemi osaks ning seniste sotsiaalteenust osutavate lastehoidude ja haridusteenust osutavate lastesõimede nõuete ühtlustamine. Lapsehoiu teenus sotsiaalteenusena jääb kehtima üksnes suure hooldus- ja abivajadusega laste jaoks.

Eelnõu kohaselt on lastehoid kuni seitsmeaastastele lastele, lasteaed aga kolme- kuni seitsmeaastastele lastele. Kohaliku omavalitsuse (KOV) ülesanne on tagada poolteise- kuni kolmeaastasele lapsele võimalus omandada alusharidus lastehoius ning kolme- kuni seitsmeaastasele lapsele lasteaias. 

Lastehoid saab alusharidussüsteemi osaks. Sotsiaalteenusena jääb see kehtima üksnes suure hooldus- ja abivajadusega laste jaoks.

Vanema valikul saab 3–7-aastane laps käia ka lastehoius, kuid KOV ei ole kohustatud seda rahastama. KOV võib osutada oma elanikele teenust teise omavalitsuse territooriumil, kui neil on asjaomane kokkulepe. KOV-id peavad lastehoide ja lasteaedu ise või ostavad teenust eraettevõtjalt. Sellisel juhul volitab KOV oma avalik-õigusliku ülesande täitmiseks erapidajat, kelle eralastehoiule ja -lasteaiale kohalduvad seejärel samasugused nõuded nagu KOV-i lastehoiule ja lasteaiale. Üks eesmärkidest ongi soodustada erasektori kaasamist piirkondades, kus on kohtade puudus. See tagab peredele loodetavasti kiiremini vajaliku samaväärse alusharidusteenuse.

Nõuded lastehoidudele

Teenuse ühtlustamine toob kaasa täiendavad kohustused ennekõike lastehoidudele, kes senini on tegutsenud sotsiaalministeeriumi haldusalas.

Ühtlustuvad nõuded 1,5–3-aastaste laste arengu ja alushariduse omandamise toetamisel.

  1. Lastehoid peab koostama alushariduse riikliku õppekava alusel lastehoiu õppekava.
  2. Lastehoius töötab lapsehoidja või õpetaja, lapsehoidja kvalifikatsiooninõue on lapsehoidja kutse, õpetaja kvalifikatsiooninõue ei muutu.
  3. Lastehoiu õppe- ja kasvatuskeel on eesti keel.
  4. Vähemalt üks kord aastas hindab kõigi laste kõne arengut logopeed või eripedagoog (välja arvatud siis, kui lastehoiu rühmas töötab kvalifikatsiooninõuetele vastav õpetaja).
  5. Lapsele tuleb vajaduse korral tagada logopeedi, eripedagoogi või muu tugiteenus.

Alushariduse riiklikkusse õppekavasse lisatakse kolmeaastaste laste eeldatavad tulemused neljas üldoskuste rühmas: 1) mänguoskused, 2) tunnetus- ja õpioskused, 3) sotsiaalsed oskused, 4) eneseregulatsiooni oskused. Nende sätestamine õppekavas, õppekava seletuskiri ja koostatavad juhendmaterjalid on abiks lastehoiurühmade õppekava loomisel.

Eelnõu kohaselt peab lasteaed tagama, lähtudes lapse toevajadusest, lapsele üldise toe, tõhustatud toe või eritoe.

Lasteaia rühmade piirarve senisega võrreldes ei muudeta. Rühmade piirarvud nähakse ette ka lastehoidudes, mis on senistele lapsehoiuteenuse osutajatele uus nõue. Eelnõu kohaselt on võimalik paindlikumalt moodustada lastehoiu-, lasteaia- ja liitrühmi, arvestades laste toe vajadusi, senised erirühmad kaovad. Nii ei ole vaja moodustada rühmast sobitusrühm, kui rühmas on haridusliku erivajadusega laps, vaid rühmas tuleb luua tema toevajadust arvestavad tingimused; rühma suuruse osas tuleb arvestada, et üks erivajadusega laps täidab rühmas kolm kohta. Võimalus moodustada väiksemaid rühmi tõhustatud ja erituge saavatele lastele on jätkuvalt olemas, kui kooliväline nõustamismeeskond on soovitanud sellist keskkonda.

Vastutus toetada kõigi laste arengut

Seaduseelnõus on reguleeritud lapse arengu toetamine, vajaliku toe väljaselgitamine ja rakendamine.  Sarnaselt üldharidusele on lähenemine kolmetasandiline.  

Tugiteenuste tagamise eest vastutab lastehoiu või lasteaia pidaja, kes on munitsipaallasteaial KOV ja eralasteaial selle pidaja. Lasteasutuse pidaja ja direktori vastustust ning rolli tugiteenuste osutamisel ei ole kehtiva seadusega võrreldes sisuliselt muudetud. Lasteaia pidajal on kohustus tagada teenuse kättesaadavus. Erisus tekib juhul, kui KOV täidab oma ülesannet eralastehoiu kaudu. Siis ei kanna vajalike tugispetsialistide teenuse osutamise tagamise vastutust mitte eralastehoiu pidaja, vaid KOV. Lastehoid korraldab tugiteenuse saamise.

See tähendab eelkõige teenuse rahastamist: vajaduse korral spetsialisti töölevõtmist lasteaeda või teenuse ostmist teenuseosutajalt. Direktoril on kohustus teenust igapäevaselt korraldada.

Alushariduse riiklikkusse õppekavasse lisatakse kolmeaastaste laste eeldatavad tulemused neljas üldoskuste rühmas.

Eelnõu kohaselt tuleb lapsele tugiteenuseid osutada eelkõige lastehoius ja lasteaias. See ei tähenda, et tugispetsialistid peavad töötama selle asutuse koosseisus. Tugiteenuseid on võimalik osutada ka KOV-i haridus- ja sotsiaalkeskuses, kus on kättesaadavad muudki asjakohased teenused.

Eelnõu kohaselt määrab lasteaia direktor töötaja (tugiteenuste koordineerija) tugiteenuste osutamisega seotud meeskonnatöö korraldamiseks ning võrgustikutöö koordineerimiseks. See võib olla üks lasteaia tugispetsialistidest, õppejuht või muu ametikohale sobiv töötaja. Tugiteenuste koordineerija lasteaias täidab samu ülesandeid nagu haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerija koolis põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse alusel.

Lasteaia, lastehoiu ja kooli tugispetsialistide kvalifikatsiooninõuded ja teenuse standardite ühtlustamine tagab teenuse ühtlase kvaliteedi üldhariduse igal tasemel ning võimaldab KOV-il tugispetsialistide tööaega asutuste vahel paindlikult jagada.

Ühtlased võimalused arvestada lapse toe vajadust

Kavas on ühtlustada toe vajaduse väljaselgitamine ning rakendamine alus- ja põhihariduses. Eelnõu kohaselt tagab lasteaed, lähtudes lapse toevajadusest, lapsele üldise toe, tõhustatud toe või eritoe. Lapse igakülgse arengu toetamine on lasteaia tavapärase töö igapäevane ja oluline osa.

Mõnikord erinevad lapsed võimetelt, taustalt ja isikuomadustelt sedavõrd, et nende arenguvajadusi on keeruline rahuldada harjumuspärasel viisil või tavakeskkonnas. Lasteaed peab lapsele sobiva õpi- ja kasvukeskkonna tagamisel alati lähtuma tema vajadustest. Kui lasteaed toetab last tema vajadusest lähtuvalt ilma asutuseväliste soovitusteta, liigitatakse see üldtoeks. Soovituse rakendada tõhustatud tuge või erituge annab kooliväline nõustamismeeskond.

Tugiteenuste tagamise eest vastutab lastehoiu või lasteaia pidaja.

Eelnõu kohaselt on tõhustatud toe või eritoe rakendamine õigustatud ka muude objektiivsete näitajate korral, nt kui lapsel on eelnevalt tuvastatud puue või kui eriarst lapse terviseseisundit hinnates on kirjeldanud tugiteenuste vajadust.

Alusharidusseaduse eelnõus sätestatakse, et koolivälise nõustamismeeskonna soovitus kantakse Eesti hariduse infosüsteemi (EHIS) pärast seda, kui vanem on andnud nõusoleku soovitust rakendada. Tunnistades vanemate põhiseaduslikku õigust ja kohustust kasvatada oma lapsi ning hoolitseda nende eest, rakendatakse tõhustatud ja erituge vaid vanema nõusoleku korral. Koolivälise nõustamismeeskonna soovitused saavad EHIS-es lasteaiale nähtavaks alles pärast seda, kui vanem on soovituse rakendamiseks nõusoleku andnud. Eelnõus sätestatud uue regulatsiooni järgi tuleb lasteaial kanda edaspidi EHIS-esse ka koolivalmiduskaart. Sätte eesmärgiks on võimaldada koolivalmiduskaardi liikumine lasteaiast kooli ning suurendada seeläbi alus- ja põhihariduse sidusust. Lisaks on kavandatava regulatsiooni eesmärk, et põhikooli õppima asumisel arvestataks senisest enam lapse koolivalmidusega ja tugiteenuste osutamise vajadusega. Kui vanem ei ole soovituste rakendamisega nõus, kuid tugi on lapse heaolu ja arengu toetamiseks siiski vajalik, on lasteaial õigus teavitada KOV-i abivajavast lapsest. Seejärel rakendab KOV vajaduse korral meetmeid lapse õiguste kaitseks.

Individuaalne arenduskava

Alusharidusseaduse eelnõu sätestab, et vajaduse korral koostavad rühma õpetajad koostöös abiõpetajate, tugispetsialistide ja vanemaga lapsele alushariduse riikliku õppekava alusel individuaalse arenduskava. Individuaalne arenduskava (IAK) on dokument, milles seatakse lapsele individuaalsed eesmärgid ja lepitakse koostöös vanema, õpetaja ning tugispetsialistidega kokku tegevus, kuidas seatud eesmärke saavutatakse. IAK koostatakse lapsele kindlaks ajaks ja neis valdkondades, kus lapse arengut on vaja toetada ehk lapse areng erineb eeldatavast eakohasest tasemest, s.o eakaaslaste keskmisest tasemest. Vähemalt üks kord õppeaastas tehakse meeskonnatööna kokkuvõte individuaalse arenduskava rakendumisest, arengukeskkonna sobivusest ja lapse edasistest vajadustest.

Lapsele toe rakendamisel on lasteaial õigus vaadata ja kasutada ka neid andmeid, mida eelmine lastehoid ja lasteaed on lapse kohta EHIS-esse sisestanud või mis on EHIS-esse varem sisestanud kooliväline nõustamismeeskond. Tuleb silmas pidada, et lasteaed võib kõnealuseid andmeid kasutada vaid toe rakendamisel, milleks on vanem nõusoleku andnud. Selline vajadus tuleneb asjaolust, et lapsele võib eelmises lasteaias käimise ajal olla antud toe soovitus, mille rakendamine peab jätkuma (kui lapsevanem seda soovib) ka uues lasteaias. Samal põhimõttel on koolil, kuhu laps on õppima asunud, õigus töödelda vajalikus mahus ja ulatuses alusharidusseaduse alusel lapse kohta hariduse infosüsteemi kantud andmeid koolivalmiduskaardi ja osutatud tugiteenuste kohta.

Seaduse jõustumine

Eelnõu on kavandatud seadusena jõustuma 1. jaanuarist 2025. Olulisemate muudatuste rakendamiseks ja nõuetega vastavusse viimiseks on üleminekutähtajad. Hoidudel on alates seaduse jõustumisest aega viia oma tegevus alusharidusseaduse nõuetega vastavusse hiljemalt 2026. aasta 31. augustiks. Õppekavad tuleb viia vastavusse 1. septembriks 2025. Direktori, abiõpetaja ja lapsehoidja kvalifikatsiooninõuded peavad olema vastavusse viidud hiljemalt 2028. aastaks.

 Artikkel ilmus ajakirjas Sotsiaaltöö 2/2024.