Personaalmeditsiin – osa e-tervisest ja IT-arhitektuurist

Eesti edulugu e-tervises imetletakse kogu maailmas ning selle aluseks on eelmise sajandi lõpus kokku lepitud põhimõtted e-riigi ehitamisel: e-riigi lahendused peavad olema detsentraliseeritud, kuid ühilduvad, andmeid tohib inimeselt küsida vaid korra, inimene kontrollib oma andmeid ja näeb, kes neid kasutab, ning soovi korral saab sulgeda nende vaatamise. Ilma turvalise IT-keskkonnata ei oleks ei usaldust ega soovi e-teenuseid kasutada ning see on ja jääb Eesti e-riigi tugevaimaks alustalaks teenuste ehitamisel.

Vundament on saanud korralik ja seda lammutama ei pea, kuid ilmselgelt tahaks tänapäeval elada „targas majas“, mis teeb elu mugavaks ja intuitiivseks ning hoiab ülalpidamiskulud väikesed. Meie IT-arhitektuuri ülesanne on kohaneda ja omaks võtta targad lahendused alates tehisintellektist ja lõpetades personaalmeditsiini lahendustega.

COVID-19 kriis on meie tähelepanu hoidnud mujal. Samas on see esile toonud meie e-teenuste valukohad, mille juurpõhjused on vananenud süsteemides, millesse ei ole aastaid investeeritud. COVID-19 ei olnud meile äratuskell, küll aga tõi paljude teadvusesse e-tervise olulisuse tervisekriisi juhtimisel.

Sotsiaalministeerium koostöös partneritega on viimase kahe aasta jooksul algatanud uue põlvkonna tervise infosüsteemi rajamise. Lisaks vaatame üheskoos üle selle, kuidas on optimaalne e-tervist juhtida ning milline peaks olema seda toetav IT-arhitektuur.

Personaalmeditsiin selles ei ole midagi eraldiseisvat – geeniandmeid tuleb vaadelda kui üht olulist allikat, millega saame pakkuda paremat infot nii ravimeeskonnale kui ka inimesele. Uue põlvkonna tervise infosüsteemiga soovime saavutada järgmist:

• Eesti inimestel on tänu tervise infosüsteemile parem ülevaade oma tervisest ja suurem kontroll selle üle;
• nutikad lahendused tagavad ravi järjepidevuse, parendavad kliinilisi protsesse ning säästavad inimestega tegelevate spetsialistide aega;
• kvaliteetne ja kättesaadav terviseandmestik võimaldab teha kiiremaid ja paremaid otsuseid, tagab teenuste kvaliteedi ning toetab teadus- ja arendustegevust;
• digilahenduste juhtimine on läbipaistev, kasutajatele mõistetav ja tulevikku vaatav;
• tervisesüsteemi arendusprotsessid ja õigusloome on piisavalt paindlikud, et pidevalt muutuvas maailmas pakkuda vajadustele vastavaid nüüdisaegseid lahendusi;
• tervisesüsteemi toetav tehniline infrastruktuur on turvaline, ajakohane ja jätkusuutlik.

Teekond, mida oleme nende eesmärkide saavutamiseks alustanud, ei ole olnud lihtne ega lähe ka kergemaks, kuid usume, et jagatud arusaam ja ühine pingutus parema tuleviku nimel viib meid samm-sammult lähemale alltoodud joonisel seatud eesmärkidele.

 

Ilmselgelt tahame seda visiooni ellu viies vastata tänapäeva maailma ootustele – uusi ja kvaliteetseid lahendusi tuleb luua kiiresti ja kõiki osalisi kaasates ning tekkinud ootuste järgi lahendusi ümber disainides. Ka riik peab olema valmis reageerima ning astuma iga paari kuu tagant sammu paremuse suunas – seda nii e-tervises tervikuna kui ka personaalmeditsiini lahenduste kasutuselevõtus tervishoius.

Kalle Killar, Sotsiaalministeeriumi e-teenuste ja innovatsiooni asekantsler