Arstid ja õed on oodatud osalema genoomika ja personaalmeditsiini koolitustel

Loe ka kommentaari, miks tasub koolitusel kindlasti osaleda

Koolitused on loodud eesmärgiga värskendada ja ühtlustada tervishoiutöötajate teadmisi meditsiinilise genoomika vallas ning arendada geneetilise riskinõustamise oskusi. Ettevalmistused koolitusprogrammi väljatöötamiseks algasid juba 2019. aasta lõpus ja lõplik koolitusprogramm valmis TAI ja Tartu Ülikooli (TÜ) koostöös 2021. aasta kevadeks. Sama aasta suvel ja sügisel toimusid pilootkoolitused, mille eesmärk oli testida koolituse sisu ning koguda osalejatelt ettepanekuid koolituse parandamiseks. 2021. aasta novembriks oli koolituskava lõplikult küps ja algas tervishoiutöötajate koolitamine.

Praeguseks on meditsiinilise genoomika ja personaalmeditsiini kursuse lõpetanud edukalt juba üle 380 tervishoiutöötaja, kelle hulgas on peamiselt perearstid ja pereõed, aga ka eriarstid, ämmaemandad, farmatseudid ja proviisorid. Koolitusele on oodatud ka arstiõppe residendid ja õendusõppe viimase kursuse tudengid, mis võimaldab neil erialasele tööle asudes olla kursis personaalmeditsiini arengutega.

Kutsume kõiki arste ja õdesid kasutama võimalust ja võtma osa veel viimastest koolitustest! Kuni juunikuuni on kavas kolm e-koolitust ja kaks kontaktkoolitust, kuhu saab registreerida TAI koolituskalendris.

Õppida saab nii kontaktõppes kui ka e-kursusel

Koroonapandeemiast tugevasti mõjutatud ajal kavandati suurem osa koolitustest e-kursustena, et osalemine oleks võimalikult turvaline. Ka pandeemia vaibudes on e-kursused jäänud väga populaarseks, sest pakuvad osalejatele paindlikkust, mis on tiheda töögraafikuga tervishoiutöötajatele väga oluline. Toimunud on juba 12 e-koolitust ja kuni suveni on kavas veel kolm e-koolitust, kuhu ootame osavõtjaid. Viirusevabamatel aegadel on toimunud ka kolm kontaktkoolitust. Peagi, mais ja juunis, toimuvadki järjekordsed kontaktkoolitused Tallinnas ja Tartus.

E-koolituse ja kontaktkoolituse sisu on sama. Kontaktkoolitusel annavad lektorid info edasi, viibides koolituspäeva jooksul samas ruumis, e-kursusel saavad osalejad kuulata lektorite eelsalvestatud loenguid Moodle’i õpikeskkonnas. Moodle’is on võimalik teha ka enesekontrolliteste ja lugeda lisamaterjale. Materjalide läbitöötamiseks on veebis aega kaks nädalat, millele järgneb seminar Zoomi veebikeskkonnas. Seminaris vastavad lektorid kursuse käigus osalejate esitatud küsimustele, samuti toimuvad praktilised grupitööd päriliku ja sporaadilise vähi ning südamehaiguste ennetuse ja farmakogeneetika teemal. Kursuse lõpetab lühike lõputest, mille edukal sooritamisel väljastatakse osalejale tunnistus.

Kursus jaguneb seitsme teema vahel

Koolitusel antakse ülevaade personaalmeditsiinist ja selle rakendamisest Eestis, geenide osast haiguste tekkes, komplekshaiguste riskiskooridest, personaliseeritud ennetusest, farmakogeneetikast, geneetilise ja riskinõustamise põhialustest ning patsiendi ärevuse maandamisest.

Lektoritena on kaasatud oma ala tippspetsialistid TÜ-st ja TÜ Eesti geenivaramu teaduskeskusest: Ruth Kalda, Kariina Laas, Neeme Tõnisson, Krista Fischer, Lili Milani, Mikk Jürisson, Liis Leitsalu, Helene Alavere. Teadmisi jagab ka TAI personaalmeditsiini projekti juht Piret Kuhlbars.

Kui kontaktkoolitustel on osalejatel võimalus lektoritelt küsimusi küsida ettekannete vahel, siis e-kursusel on see lahendatud nii, et osalejad saavad veebis loenguid kuulates oma küsimused kirja panna ja esitada need enne veebiseminari Moodle’is. Lektorid vastavad kõigile esitatud küsimustele veebiseminari käigus. Suure hulga küsimusi ja vastuseid oleme koondanud ka Moodle’i õpikeskkonda küsimuste ja vastuste infopanka, kus saab sirvida varem esitatud küsimusi ning lugeda neile antud vastuseid või leida otsinguga omale huvipakkuva teema kohta esitatud küsimusi.

Osalejad peavad koolitust kasulikuks

Küsimustele vastamist on kursusel osalejad pidanud tagasisidet andes kursuse üheks suurimaks plussiks. Personaalmeditsiini ja geneetika valdkond on lai ning toonud meditsiinis viimase aastakümnega kaasa suuri arenguid ja laialdaselt uusi võimalusi ravi osas, mistõttu on olnud tervishoiutöötajatel hulgaliselt eriplaanilisi küsimusi. Näiteks küsitakse, kui palju geeniuuringud maksavad ja kus neid teha saab, kas allergiad on päritavad, kas tulevikus saab ema geeniuuringu põhjal hinnata ka sündiva lapse riskiskoore eri haiguste osas ning kui palju mõjutavad geenid kehakaalu.

Palju positiivset tagasisidet on saanud ka koolitusel tehtavad grupitööd, kus saab koostöös kolleegidega ja lektorite nõuannetele tuginedes lahendada patsiendijuhtumeid. Päriliku ja sporaadilise vähi teemal leitakse grupitöödes vastused näiteks küsimustele, kas on põhjust patsienti uurida päriliku vähi suhtes ja kui, siis millist vähi sündroomi võiks kahtlustada ning sedagi, kas ja keda perekonnaliikmetest võiks suunata meditsiinigeneetiku konsultatsioonile. Südamehaiguste ja farmakogeneetika osas arutletakse patsiendijuhtumite alusel, milline peaks olema ravistrateegia, võttes arvesse patsiendi riskifaktoreid, sh väljaarvutatud geeneetilist riski.

Miks tasub koolitusel kindlasti osaleda?

Kommenteerivad Mikk Jürisson, TÜ peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi rahvatervishoiu kaasprofessor ja Liis Leitsalu, TÜ Eesti geenivaramu genoomika ja geneetilise tagasiside teadur; TÜ Kliinikum geneetika ja personaalmeditsiini kliinik, vanemspetsialist geeninõustamise alal.

Mikk Jürisson: praktilistel ülesannetel on suur väärtus

Praeguseks on selgunud, et ka mittepärilikuks peetud kroonilistel haigustel, näiteks südame isheemiatõvel või diabeedil, võib esineda geneetiline taust. Polügeense riski mõju võib olla suur ja võrreldav näiteks kõrge vererõhu või kolesterooliga. Seega on tegu täiesti uue riskifaktoriga, mida me veel paari aasta eest ei tundnud. Koolitus selgitab geeniriski olemust ja annab praktilised juhised, kuidas tegeleda inimestega, kellel on kõrge polügeenne risk .

Koolitusel teeme läbi praktilised ülesanded, mis käsitlevad südame-veresoonkonna haiguste ja vähi ennetust ning farmakogeneetikat. Arutame, kuidas hinnata haiguste riski ja millal on õige aeg meditsiinigeneetiku konsultatsiooniks. Rühmatööd aitavad materjalist paremini aru saada, võimaldavad proovida patsiendi nõustamist ja valmistavad osalejad ette erisuguste personaalmeditsiini teenuste pakkumiseks.

Liis Leitsalu: koolitus annab arstidele ja õdedele vajalikke lisateadmisi

Geneetika pole enam eraldiseisev valdkond meditsiinis, vaid lisainfo allikas, seetõttu ei puuduta ka tulemuste tõlgendamine ja nõustamine vaid geneetika valdkonna spetsialiste. Koolitus annab panuse, et geneetika ei tunduks kauge, võõras ja hirmutav, vaid käegakatsutav ja lisaväärtust pakkuv.

Arstid ja õed tunnevad sageli hirmu, et peavad nüüd kõigele lisaks meditsiinigeneetikute tööd tegema. Geneetikal põhinevad vestlused sõltuvad tegelikult kontekstist, need on iga spetsialisti puhul erisugused ja suures pildis arsti ja õe töö ei muutu. Mõnel juhul mõjutab geeniinfo ravivalikut, teisel riskirühma kuuluvust ja sellest tulenevalt käitumis- või jälgimissoovitusi.

Arstid ja õed peaksid eelkõige suutma eristada, mis tüüpi geenianalüüsiga on tegu. Kas analüüsiti ühte tugevat (haruldast) geneetilist tegurit, mille puhul on infol oluline väärtus pereliikmetele või analüüsiti tuhandeid geneetilisi tegureid riskiskoori näol. Viimasel juhul on riskihinnang väga individuaalne ja selle kõrval on koguriski hindamisel märkimisväärne roll teistel riskiteguritel. Näide praktikast: geenidoonor oli kahe teadusuuringu raames saanud riskihinnangu rinnavähi suhtes. Ühes raportis oli kokkuvõte, et riskivarianti ei tuvastatud, teises kokkuvõte, et on kõrgenenud risk. Kuidas on võimalik see, et samal ajal on justkui kõrge ja madal rinnavähi risk? See on tõesti võimalik, sest tegu kahe eri analüüsiga, kus ühes otsiti haruldasi tugevaid riskivariante rinnavähiga seotud geenides ja teisel juhul oli tegu rinnavähi riskiskooriga.

Oluline on osata tunda ära patsiendi ja tema pere terviseloos teatud ohumärke, mille puhul kahtlustada tugevat geneetilist riskitegurit. Patsiendi, sh geenidoonorid, tuleks suunata ohumärkide olemasolu korral meditsiinigeneetiku juurde. Geenidoonorid ei tohiks oodata kutset, kirja või „geenitesti“ tulemust geenivaramult, samuti ei tasu soovitada tal pöörduda oma spetsiifilise tervisemurega geenivaramu poole. Kahtluste ja küsimuste korral on hea võimalus konsulteerida meditsiinigeneetikuga e-konsultatsiooni kaudu.