Liigu edasi põhisisu juurde
Sotsiaaltöö

Valik Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendeid

Õigus

Euroopa Inimõiguste Kohus loodi Euroopa inimõiguste konventsiooniga. Kohtu ülesanne on tagada, et riigid austaksid konventsioonis sätestatud õigusi ja vabadusi.


Suhtlusõigus endise partneri lapsega. Callmand vs. Prantsusmaa

Kaebaja oli samasoolises suhtes S. E-ga. Aastal 2014 sündis S. E-l laps kunstliku viljastamise teel, kasutades doonori seemnerakke. Kaebaja ja S. E. läksid 2016. aastal lahku. Aastal 2017 andis kohus kaebajale suhtlusõiguse lapsega. S. E. esitas nimetatud otsuse peale apellatsioonkaebuse, mis rahuldati ja millega 2017. aasta otsus tühistati. Kaebaja kassatsioonkaebus tunnistati vastuvõetamatuks.

Kaebaja esitas Euroopa Inimõiguste Kohtule (EIK) avalduse Euroopa inimõiguste konventsiooni (EIÕK) artikli 8 rikkumise tuvastamiseks ning artikli 14 rikkumise tuvastamiseks koostoimes artikliga 8.

Kohus leidis, et kaebaja suhtlusõiguse taotluse rahuldamata jätmine tema endise partneri lapsega tõi kaasa kaebaja era- ja perekonnaelu austamise õiguse rikkumise.

Vanemate vaheline vaidlus lapse usulise kasvatuse üle. T. C. vs. Itaalia

Kaebaja T. C. ja S. G. said 2006. aastal tütre. Laps ristiti roomakatoliku kirikus ja teda kasvatati katoliiklikus keskkonnas. Pärast lapsevanemate kooselu purunemist 2008. aastal ei suutnud nad jõuda kokkuleppele oma tütre hooldus- ning külastusõiguses.

Märtsis 2014 andis kohus vanematele ühise hooldusõiguse. Pooled leppisid kokku, et laps elab ema juures ja veedab vähemalt 12 päeva kuus isaga. Riigisiseses kohtumenetluses väitis roomakatoliiklasest S. G., et kaebaja, kes oli vahepeal liitunud Jehoova tunnistajatega, oli võtnud tütart isa nõusolekuta kaasa Jehoova tunnistajate usutalitustele. S. G. väitis ka, et kaebaja takistas tütrel balletikoolis käimist, samuti võttis kaebaja tütre kaasa, kui ta jagas tänavatel religioosseid ajakirju.

Kohtud ei võtnud nimetatud küsimustes seisukohta, vaid palusid, et sotsiaalametnikud hindaksid, millist mõju mõlema vanema usuga seotud tegevus lapsele avaldas. Aastal 2015 kohustas riigisisene kohus kaebajat hoiduma tütre kaasamisest usutegevustesse.

Kaebaja esitas EIK-le avalduse EIÕK artikli 14 rikkumise tuvastamiseks koosmõjus EIÕK artikliga 8, koostoimes EIÕK artikliga 9.

EIK ei tuvastanud Jehoova tunnistaja õiguste rikkumist vaidluses, mis käsitles tema tütre usulist kasvatust.

Hooldusõiguse otsustamisel laste ema eelistamine, vastuolus laste parimate huvidega. H. P. jt vs. Horvaatia

Asjas on kolm kaebajat: 2010. ja 2009. aastal sündinud lapsed (teine ja kolmas kaebaja) ning nende isa H. P. (esimene kaebaja). Pärast H. P. ja laste ema K. P. lahutust 2014. aastal otsustati, et lapsed jäävad elama ema juurde. Kui oli ilmnenud, et K. P. oli takistanud laste suhtlemist isaga ja oli lapsi emotsionaalselt väärkohelnud, alustati K. P. vastu 2015. aastal kriminaalmenetlust.

H. P. alustas 2016. aastal menetlust, milles taotles, et lapsed määrataks elama koos temaga. Aasta 2016 eksperdiarvamuse kohaselt oli K. P. tarvitanud laste kallal emotsionaalset vägivalda. Sotsiaaltöökeskuse 2018. aasta lõpparuande kohaselt esines jätkuv oht, et K. P. kasutab ebakohaseid vanemlikke võtteid, millest tulenevalt soovitati määrata laste elukohaks isa elukoht. Riigisisese kohtu 2018. aasta otsusega otsustati, et lapsed peavad jääma elama K. P. juurde.

Kaebajad esitasid EIK-le avalduse EIÕK artiklite 3, 8, 13 ja 14 rikkumise tuvastamiseks.

Kohtu seisukoht on järgmine: riigisisene kohus ei olnud esitanud asjakohaseid ega piisavaid põhjendusi, mis võimaldaks asuda seisukohale, et riigisisene kohus uuris põhjalikult kogu perekonna olukorda, hindas tasakaalustatult ja mõistlikult iga isiku asjakohaseid huvisid ning juhindus laste parimatest huvidest. Riigisisene kohus oli ületanud riikidele hooldusõiguse asjades antud pädevuse piirid, samuti ei olnud kohus kaitsnud lapsi potentsiaalse väärkohtlemise eest. Seetõttu tuvastas EIK EIÕK artikli 8 rikkumise.

Lapse hooldusõiguse ülemineku menetlus. R. E. vs. Rootsi

Kõnealuses asjas on kolm kaebajat: 2007. aastal sündinud X, 2006. aastal sündinud Y ning nende ema R. E., kes esitas kaebuse ka laste nimel. Aastal 2007 võeti X kahe nädala vanusena haiglaravile, tal tuvastati luumurde ja verevalumeid. Pärast haiglaravi võeti X riigi hoole alla, hiljem paigutati hooldusperesse.

Kaebus on esitatud EIÕK artikli 8 rikkumise tuvastamiseks seoses menetlusega, mille tulemusena anti X-i kasuvanematele lapse hooldusõigus.

Kohtu seisukoht on järgmine: lapse hooldusõiguse ülemineku menetlus ja selle raames tehtud otsused olid kooskõlas seadusega, need olid vajalikud lapse tervise ning õiguste kaitseks ja olid demokraatlikus ühiskonnas vajalikud. Rootsi võimud olid põhjendatult omistanud määrava tähtsuse lapse parimatele huvidele.


Vahendas Mailiis Kaljula