Taastava õiguse mitmekesisus ja roll süngel ajal
Mida saab taastav õigus pakkuda süngel ajal ehk suurte konfliktide, sõdade ja vägivalla keskel? Sellele küsimusele otsisid Tallinnas kolm päeva kestnud konverentsil vastust ligi 400 eksperti peaaegu 50 riigist.
justiitsministeeriumi taastava õiguse projektijuht
Senini on taastavat õigust peamiselt kasutatud inimeste vaheliste konfliktide lahendamisel ja traditsioonilises õigussüsteemis, kuid 29.–31. mail Tallinnas toimunud 12. Euroopa taastava õiguse foorumi (ingl European forum for restorative justice, EFRJ) konverentsil „Just Times: Restorative Justice Responses in Dark Times“ („Õiglane aeg: taastava õiguse roll süngel ajal“) arutleti, mida saab taastav õigus pakkuda süngel ajal ehk suurte konfliktide, sõdade ja vägivalla keskel. Taastavat õigust vaadeldi palju laiemalt, kui Eestis siiani on rakendatud.
Konverentsil osales ligi 80 spetsialisti Eestist, enamik neist kriminaaljustiitssüsteemi asutustest: politseist, prokuratuurist ja vanglateenistusest, kuid ka sotsiaalkindlustusametist. See oli võimalik tänu Euroopa sotsiaalfondi kaasrahastatud projektile „Noorte õigusrikkujate retsidiivsuse vähendamine“.
Meie spetsialistidel oli kolme päeva jooksul võimalus kogeda, kui mitmekülgselt saab taastavat õigust kasutada erinevas kultuurilises kontekstis ja rahvusvahelises ulatuses ning seda nii inimeste kui ka riikide tasandi konfliktide korral. Need kolm päeva kinnitasid, et taastav õigus on mõtteviis, mida saab kohandada paljudes olukordades.
Taastav õigus kui riigi ja kogukonna koosloome
Tallinna ülikooli inimõiguste professor Mart Susi pakkus oma sissejuhatavas kõnes välja, et taastav õigus võiks saada uueks inimõiguseks. „Igaühel, olgu see kuriteos kahtlustatav, süüdimõistetu või kuriteo ohver, peaks olema võimalus saada osa taastavast õigusest,“ sõnas professor Susi. Olenemata sellest, kas taastav õigus nimetatakse inimõiguseks, läheb see mõte kokku justiitsministeeriumi eesmärgiga muuta taastav õigus kättesaadavaks õigusrikkumise kogu menetluse ajal ja ka pärast seda.
Taastav õigus aga ei ole ainult riigi „asi“, vaid selle väärtustest tulenevalt käsitlus, millega antakse konflikt ja vastutus sellele lahenduse leidmise eest konflikti omanikele ehk mõjutatud osalistele tagasi.
Taastav õigus tuleb muuta kättesaadavaks õigusrikkumise kogu menetluse ajal ja ka pärast seda.
Eestist olid kohal peamiselt riigiametnikud, mujalt riikidest osales palju enam teadlasi ja mittetulundusühingute esindajaid. Siit nähtub, et meie üks ülesanne on luua tihedamad sidemed teiste sektorite ja kogukondadega, et taastavast õigusest ei saaks vaid reglementeeritud teenus, mida riik kodanikele osutab.
Toodi esile, kuidas Eesti valitsuse ja justiitsministeeriumi toetus taastavale õigusele on teiste riikidega võrreldes haruldane tugev külg, mis toetab kultuurilist muutust nii justiitssüsteemis kui ka ühiskonnas laiemalt. Niisugust laiemat mõtteviisi muutust Eestis kinnitab ka mitme ministeeriumi koostöös valminud ja riikliku ennetusnõukogu vastu võetud taastava õiguse kontseptsioon, mis lisaks kriminaaljustiitssüsteemile annab taastava õiguse kasutamise suunised ka teistes valdkondades.
Taastav õigus kui ühendaja süngel ajal
Taastavas õiguses nähti ka üht võimalust, kuidas see, mida oleme ise kogukonna, rahva või riigina lähiajaloos läbi elanud, saaks muuta meid empaatilisemaks teiste riikide ja sealsete konfliktide vastu. Leidsime, et konverentsi pealkirjas kasutatud väljend „sünge aeg“ on Eesti jaoks eriti kõnekas, sest Venemaa sõda Ukraina vastu on heitnud varju meie haprale vabadusele ja toonud nähtavale meie lähiajaloo valu, mida Nõukogude Liidu okupatsioon on põhjustanud.
Tähtis on mitte jääda erapooletuks ja lähtuda taastava õiguse kesksetest põhimõtetest: ohvrist lähtumisest ja vastutuse võtmisest.
Konverentsil astusid üles spetsialistid hiljutiste aktiivsete konfliktide piirkondadest: Põhja-Iirimaalt, Ukrainast, Kosovost, Armeeniast, Kolumbiast ja Nigeeriast. Nende lood polnud kaugest minevikust, vaid praegu, nende rahvast ja elu mõjutavad võikad sündmused. Jagades oma kogemusteadmust, andsid esinejad mõtteainet, kuidas rääkida neist konfliktidest taastava õiguse väärtuste vaimus. Tähtis on mitte jääda erapooletuks ja lähtuda taastava õiguse kesksetest põhimõtetest: ohvrist lähtumisest ja vastutuse võtmisest. Tuleb rääkida tõtt sellest, mis on juhtunud, alles siis muutub osaliste dialoog võimalikuks.
Meie riigi keeruline ajalugu kõnetas välismaalasi: kuidas vaid 33 aastaga pärast iseseisvuse taastamist on Eesti tehnoloogiline ja majanduslik ning ka õigussüsteemi areng jõudnud nii kaugele. Lõpetuseks nenditi, et kuigi eestlased ei tundnud taasiseseisvumise ajal mõistet „taastav õigus“, siis eestlaste laulu- ja tantsupeo traditsioonides nähti sarnaseid väärtuseid läbi kumamas.
Kolm päeva kestnud konverents tõi Tallinna ligi 400 eksperti peaaegu 50 riigist. Konverentsi peakorraldaja oli Euroopa taastava õiguse foorum. Kaaskorraldajad Eestist olid justiitsministeerium, sotsiaalkindlustusamet ja MTÜ RuaCrew.
Taastava õiguse areng Eestis
- Aastast 2007 hakkas sotsiaalkindlustusameti ohvriabi osakond osutama kriminaalmenetluse seaduse muudatuste alusel lepitusteenust. Aastast 2020 hakkasid ohvriabi spetsialistid lepitusteenuse (alates 1. aprillist 2023 vahendusteenus) osutamisel lähtuma taastava õiguse põhimõtetest. Taastavat õigust on kasutatud ka lähisuhtevägivalla ja seksuaalvägivalla juhtumite korral.
- Aastatel 2018–2024 väldanud Norra ja Euroopa majanduspiirkonna finantsmehhanismi projekti „Nooresõbralik õigussüsteem“ toel moodustati ohvriabisse lisaks taastava õiguse vabatahtlike konfliktivahendajate võrgustik. Nüüdseks on koolitatud vähemalt 135 konfliktivahendajat. Vabatahtlikud on vahendust rakendanud eelkõige noorte õigusrikkujatega seotud juhtumites (kaklused, kiusamine ja vargused), mida menetlevad politsei ja prokuratuur.
- Ennetusnõukogu kinnitas 2022. aasta lõpus taastava õiguse kontseptsiooni, et kokku leppida taastava õiguse mõisted ja kohaldamisala ning panna alus hoiakute muutumisele: karistus üksi ei muuda käitumist, püsiva muutuse tekitab osaliste aus ja avatud dialoog. Laiem eesmärk on, et taastava õiguse mõtteviis saaks omaseks kõigis kogukondades ning sotsiaal- ja haridusasutustes.
- „Eesti kriminaalpoliitika põhialustes aastani 2030“ seatakse eesmärk, et kriminaaljustiitssüsteem on tõhus, kiire, sõltumatu, inimkeskne ja ohvrisõbralik; et lapsed ja noored ei satu kriminaaljustiitssüsteemi vaatevälja, noorte õigusrikkumised vähenevad ning tagatakse noorte õigusrikkujate eakohane kohtlemine. Nende eesmärkide saavutamise üks võimalus on taastav õigus.