Taastav aruteluring
Taastavas õiguses kasutatakse erisuguseid praktikaid. Üks meetod, mida hakati selle aasta kevadise COVID-19 kriisi ajal laialdasemalt rakendama ka Eestis, on aruteluring (ingl circle).
taastava õiguse ja lepituse teenuse juht
ohvriabi ja ennetusteenuste osakond, sotsiaalkindlustusamet
Ian Marder ja Meredith Rossner (2020) toovad oma artiklis häid näiteid, kuidas kasutati maailma eri riikides kevadise koroonakriisi ajal erisuguseid aruteluringe selleks, et tuua kokku kodanikke ja spetsialiste. Muuhulgas toovad autorid välja ka Eesti kogemuse.
Kuni selle aasta kevadeni keskendus sotsiaalkindlustusameti ohvriabi ja ennetusteenuste taastava õiguse meeskond konfliktivahendustele. Uus aeg ja piirangud panid ringi vaatama, mis meetodeid ja praktikaid mujal maailmas kasutatakse. Paljud Euroopa riigid vaatasid COVID-19 leviku tõttu taastava õiguse meetodite poole. Nt Hispaanias hakati korraldama taastavaid ringe haiglapersonalile ning inimestele, kelle lähedased olid nakatunud või kes olid lähedase kaotanud.
Eestis töötati välisekspertide toel välja taastava aruteluringi mudel, mida saab kasutada nii spetsialistide kui ka kogukonnaliikmete toetamiseks. Küsimused kohandati igale sihtrühmale sobivaks ja neid esitati ringis nii, et osalejad said nende üle eraldi arutleda.
Ettepanek aruteluringis osaleda tekitas esialgu paljudes segadust. Mis see täpsemalt on? Kas tegu on supervisiooni või nõustamisega? Kas sellest valmib pärast analüüs?
Meetodi kasutusvõimalused
Ringis peetavad arutelud olid üsna levinud juba USA ja Kanada põlisrahvaste seas. 1980. aastatel kohandati need kriminaalõigussüsteemi tarbeks. Eri kogukondades hakati tegema holistilisi tervenemise ringe (ingl holistic healing circle).
Kogukonnaliikmed pidasid ringivestlusi, et arutada, kuidas vähendada oma piirkonnas alkoholitarvitamist. Õhkkond oli niivõrd turvaline, et sellistes ringides hakati jagama ka seksuaalse väärkohtlemisega seotud kogemusi. Välja arendati ka tervenemise ringid, et tegelda kuriteo toimepanija tekitatud kahjuga, kannatanu tervenemisega ja kogukonna taastamisega. (Parker 2020)
Aruteluringi meetodit saab edukalt rakendada nii kogukonnas, tööl-koolis kui ka teistes keskkondades. Ringid võivad olla ennetava suunitlusega ja ka vahetuks reageerimiseks pärast erisuguseid olukordi ja sündmusi.
Kui ringi meetodit kasutatakse õigusrikkumiste korral, siis pakub see, nagu ka teised taastava õiguse praktikad – vahendus ja nõupidamine –, ruumi dialoogiks kannatanu ja toimepanija vahel, kuid annab võimaluse kaasata ka kogukonda.
Aruteluringi ülesehitus
Aruteluringi näol on tegu väljarääkimise võimalusega turvalises ruumis. Ringis osalemine on vabatahtlik. Ettepanek tehakse inimestele, keda on olukord või sündmus puudutanud vahetult või ka nende tugivõrgustiku ja kogukonna liikmetele.
Aruteluringi eesmärk on anda osalejatele hääl, võimalus jagada neutraalses keskkonnas hinnanguvabalt oma mõtteid ja tundeid, mis on tekkinud seoses mõne olukorra või konfliktiga, kuulda teiste arvamusi ning vaadata tulevikku. Räägitakse sellest, kuidas minna edasi – mida saan teha mina indiviidina ja mida saame teha kogukonnana (kui tegu on kogukondliku olukorraga) – töökollektiiv, sõpruskond, naabrid jmt.
Aruteluringi veab eest kaks neutraalselt juhendajat, kes on saanud asjaomase koolituse ja juhendamise. Nende rolliks on vaid küsimuste esitamine ja kokkulepetest kinnipidamise järgimine, et osalejad saaksid jagada oma mõtteid ja tundeid võimalikult turvaliselt. Ringi elluviijad ei analüüsi, ei anna hinnanguid, ei peegelda, ei tee kokkuvõtteid.
Ühest küljest on see nii lihtne, kuid teisalt väga keeruline. Iga osaleja saab ise valida, kas ja kui palju ta on valmis endast, oma mõtetest ja tunnetest, olukorra mõjudest ja vajadustest teistele rääkima.
Optimaalseks osalejate arvuks on 6–8 inimest. Osalejaid võib olla ka vähem, olenevalt teemast võib see osutuda hädavajalikuks. Nt pärast Lihula tulistamist kogukonnale pakutud aruteluringides osalesid vaid üksikud inimesed, kuid need aruteluringid olid sügavalt isiklikud ning osalejad andsid tagasisidet, et nad ei oleks end avanud pooltki nii palju, kui oleks osalenud rohkem inimesi.
Kui osalejate arv läheb liiga suureks, muutuvad inimesed sageli kannatamatuks, sest peavad ootama pikalt enne, kui sõnajärg taas nendeni jõuab ning ka ringi ringi toimumisaeg venib liiga pikaks.
Taastav aruteluring võib toimuda nii ühekordse kui ka korduvate kohtumistena. See oleneb teemast, inimeste vajadustest ja valmisolekust. SKA teenusejuht annab kaasa aruteluringi küsimused, mis on kooskõlas ringi fookusega. Kasutatakse ka emotsiooni- ja vajaduste kaarte.
Nagu teisedki taastava õiguse praktikad, põhineb ka taastav aruteluring viiel taastava õiguse põhimõttel: 1) iga osaleja seisukohti austatakse ja peetakse võrdväärseks; 2) osalejatele pakutakse võimaluse väljendada tundeid ja mõtteid, mis neid mõjutavad; 3) üksteisesse suhtutakse empaatiliselt ja teineteisega arvestatakse; 4) teadvustatakse osalejate vajadusi ja aidatakse neid rahuldada; 5) usaldust ja mõjuvõimu suurendatakse selle kaudu, et inimesed osalevad neid puudutavate probleemide lahendamises ja otsustamises (vt lähemalt IIRP Europe 2015, viidanud Johanson 2020).
Peamised komponendid
Ringi protsess toetub sellistele väärtustele nagu austus, ausus, kuulamine, tõde, jagamine jmt. Ringi meetodil korraldatud arutelu võimaldab osalejatel anda oma panus, et olukorda mõtestada ja lahendada ning mõjutada seda, et seejuures saaksid täidetud nende endi vajadused. Ringil on alati kindel ülesehitus, mis on väga oluline osa, et tagada osalejate turvalisus.
Iga osalejal tekib võimalus avaldada oma arvamust – ringis kõneletakse kordamööda, ulatades edasi „jutupulka”. Inimene saab ise valida, kui palju ta endast jagada tahab, kuid midagi peab ta ringi tagasi andma, mitte vaid jutupulka edasi ulatama.
Ring käib ühes või teises suunas juhendajatest ning liigub edasi ükshaaval. Oluline on vältida n-ö popkorni meetodit, kus vastatakse läbisegi, sest siis tekib oht, et inimesed, kes on tagasihoidlikumad, ei saagi sõna ja aktiivsemad hõivavad ringi. Veebikohtumisel on see mõnevõrra keerukam, kuid tehtav. Enamasti teab juhendaja osalejate nimesid – nii saab ta jälgida ringi järjekorra ja pöörduda inimese poole nimepidi.
Lõpuringis saavad osalejad tuua välja mõtteid-tundeid, mis jäid ehk mõne küsimuse juures ütlemata või on need tekkinud ringi jooksul.
Oluline on inimest alati tänada, kui ta on end avanud ja jaganud oma mõtteid. Alustajate jaoks on igaühe eraldi tänamine vahel keeruline, eriti kui inimene ei vaata talle otsa, kuid see on oluline samm, mis tähendab, et juhendajad võtavad igat osalejat võrdsena ning austavad kõiki.
Arutelu kestus sõltub palju osalejate arvust ja nende avatusest. Senise kogemuse kohaselt on väiksemate ringide puhul inimesed avatumad ja aega kulub sama palju kui suurema grupiga. Keskmiselt on ühe ringi kestuseks 1,5–2 tundi.
Mis teemasid Eestis arutati?
„Kas ma saan piisavalt hästi selles virvarris hakkama?”, Olen ma olen ainuke, kel on läinud piir töö ja kodu vahel nihkesse?”, „Kuidas teised nii hästi hakkama saavad?” – need on vaid mõned küsimused, mis COVID-19 kevadise laine ajal paljude kodukontoris tööd jätkanud inimeste peas liikusid.
Ringiarutelud võimaldasid jagada osalejatega oma mõtteid ja tundeid ning kuulata ka teiste omi. Eriolukorra ajal, mis seadis ette hulgaliselt piiranguid, tehti taastavaid aruteluringe veebikeskkonnas. Hiljem pakuti võimalust koguneda ühises ruumis ka füüsiliselt.
Spetsialistidele mõeldud ringidele lisaks korraldas sotsiaalkindlustusamet ka taastavaid aruteluringe noortele, kes olid 2+2 piirangut eirates kogunenud avalikus ruumis suuremates seltskondades. Noored, kes olid jäänud politseile silma rohkem kui korra, said karistuse alternatiivina võimaluse osaleda taastavas aruteluringis veebi vahendusel.
Seal said noored omavahel või koos oma vanematega arutada selle üle, mis mõtteid ja tundeid hetkeolukord neis tekitab, mis mõjusid avaldab ning mida nad vajavad, et saaksid piiranguid täita (nt kuidas veeta sõpradega koos aega nii, et ei eiraks piiranguid jmt).
Paljud pered ei olnud varem kodus sel viisil teemat üldse arutanud. Lapsevanemad said teada oma laste kohta olulisi asju, millest neil varem aimugi ei olnud. Mitmed noored, kes osalesid ringis oma sõpruskonnaga, jõudsid samuti arusaamiseni, et nende kogunemine võib suurendada ohtu kodustele, nt haigestub vanavanem, kes elab teismelisega ühises kodus.
Kevadisele kogemusele tuginedes otsustas SKA OET korraldada taastavate aruteluringide koolitusi ka teistele spetsialistidele, kes saaksid edaspidi seda meetodit oma kogukonnas kasutada. Esimestena koolitati noorsootöötajaid, kes saavad pakkuda taastava aruteluringi võimalusi nii enda keskust külastavatele noortele kui ka teistele kogukonnaliikmetele. Koolituse käigus saavad ka osalejad ise taastavas aruteluringis osalemise kogemuse.
Mitmed osalejad on tagasisidena öelnud, et aruteluring pani neid mõtlema olulistel teemadel ja andis ka võimaluse kuulata kolleege, nende mõtteid ja tundeid. Nad mõistsid paremini, miks inimesed kevadisel perioodil nii käitusid või elus toimunud muudatustele sel viisil reageerisid. See andis võimaluse üksteist toetada. Mitmed koolituse läbinud noorsootöötajad on saanud omandatud oskusi juba rakendada ja nad näevad ka laiemaid võimalusi, kuidas saaksid taolised ringid olla toeks kohalikul tasandil.
Viidatud allikad
Parker, L. (2020). Circles. http://restorativejustice.org/restorative-justice/about-restorative-justice/tutorial-intro-to-restorative-justice/lesson-3-programs/circles/#sthash.0tZsM9vZ.dpbs (20.11.2020).
IIRP (2015). Koolitusmaterjalid.