Paindlikumad tööturuteenused ja tööampsud aitavad tööotsijal kohaneda muutunud (töö)maailmas

Marina Radik
teenusejuht, Eesti Töötukassa

Karin Kiis
töökeskse nõustamise metoodik, Eesti Töötukassa

---

COVID-19 kriis kinnistas teadmist, millele arengud tööturul ja maailmas on järjekindlalt osundanud – elame ajal, mil ainus püsiv asi on pidev muutumine.

Üks muutus käivitab teise ning nii individuaalne toimetulek kui ka ühiskonna edukus tervikuna sõltuvad meie oskusest muutustega kohaneda ja leida uusi lahendusi. Ka Eesti Töötukassa lähtub oma tegevustes samast põhimõttest.

Tööturg ja tööturuteenused muutuste tuules

2020. aasta novembri lõpu seisuga oli Eestis 51 464 registreeritud töötut ning registreeritud töötuse määr oli 7,9 %. Võrreldes eriolukorra alguse seisuga (13.03.2020) oli novembri lõpuks registreeritud töötute arv kasvanud ligi 40%.

Praeguses tööturuolukorras on oluline toetada hõives püsimist, aga ka aidata kriisi tõttu töö kaotanud inimesi tööle tagasi võimalikult sujuvalt, et ennetada pikaajalist töötust. Viiruse levikuga seotud kriis tõi kaasa ka vajaduse pakkuda nõustamist ja teenuseid varasemast paindlikumalt.

Selle aasta novembris kinnitas valitsus „Tööhõiveprogrammi 2021–2023”, mis lubab töötukassal vajaduse korral jätkata nende inimeste nõustamist, kes on olnud töötud ja asunud nüüd tööle, et nad ei jääks korduvalt tööta. Jätkutoena nõustatakse nii tööle asunud inimest kui ka tööandjat, vajaduse korral kaasatakse tööl püsimist toetama teisi spetsialiste ja lähivõrgustikku.

Tööandjale töötajate oskuste arendamiseks makstav koolitustoetus suureneb, tööandjal on võimalik toetust taotleda töötajate värbamisel nende väljaõppeks, töötajate muutustega kohanemiseks või eesti keele õppeks ja uue võimalusena digioskuste koolitusteks. Iseendale töökoha loomise soodustamiseks suurendatakse ettevõtluse alustamise toetust kuni 6000 euroni. Uue võimalusena on programmis kootsing ehk arengutreening töö kaotanud juhtidele.

Üha enam on töötute seas inimesi, kelle tööotsinguid ja tööle asumist takistavad töökaotusest põhjustatud ärevus või masendus, võla- või sõltuvusprobleemid. Sellises olukorras võib kasu olla nõustamisest, mis aitab inimesel neid probleeme lahendada, et ta saaks keskenduda töö otsimisele.

Psühholoogilist, sõltuvus- või võlanõustamist vajavate inimeste arv kriisiolukorras pigem kasvab kui kahaneb. Nõustamise puhul on tegu individuaalse teenusega, seetõttu on oluline, et klient leiaks just talle sobiva nõustaja. Seetõttu laiendame järgmisel aastal oluliselt nõustamisteenuste pakkujate valikut – psühholoogilist, võla- või sõltuvusnõustamist vajavad kliendid saavad alates 1. juulist 2021 valida ise omale sobiva nõustaja töötukassa partneriks olevate kvalifitseeritud teenuseosutajate seast.

Kaugnõustamine toob abi inimesele lähemale

2020. aasta kevadel viiruse leviku ärahoidmiseks kehtestatud piirangud andsid tõuke korraldada ümber töötukassa nõustajate töö ning karjääri- ja teiste nõustamisteenuste osutamise. Kui silmast-silma kohtumine oli võimatu või liiga riskantne, asendati see telefoninõustamise või heli- või videokõnega, kasutades platvorme Skype ja Microsoft Teams. Nüüd kasutatakse neid silmast-silma kohtumiste kõrval iga päev.

Distantsilt nõustamise saab vajaduse ja sobivuse korral kokku leppida oma töövahenduskonsultandiga, juhtumikorraldajaga või karjäärinõustajaga. Veebis saab osaleda tööotsingu töötoas või karjääriteenuste grupitegevustes. Ka teiste tööturuteenuste osutajad on jätkanud pärast eriolukorda silmast-silma kohtumiste kõrval kaugnõustamise või -koolituste kasutamist.

Töötukassa tööotsijatest klientide puhul hindab töövahenduskonsultant või juhtumikorraldaja, milline on kõige sobivam nõustamise viis (silmast-silma või kaugnõustamine), võttes seejuures arvesse kliendi soovi ja võimalusi ning valmisolekut tööd leida.

Kaugnõustamist saab pakkuda vaid siis, kui inimesel on olemas vajalikud tehnilised vahendid, võimalused ja oskused.

Infot e-karjääriteenuste kohta leiab töötukassa Facebooki’ist ja veebilehelt www.minukarjaar.ee/MK/e-teenused. Veebilehelt on võimalik saada infot grupitegevuste kohta, mis toimuvad Microsoft Teams’i kaudu, seal saab ka registreeruda karjääriteenust saama ning lugeda nõuandeid karjääriteenustel osalemise kohta (sh kuidas tulla toime veebinõustamise tehnilise küljega).

Teised teenuseosutajad, näiteks rehabilitatsiooni- ja koolitusasutused lepivad ise klientidega kokku sobiva nõustamiskanali või koolitusel osalemise viisi. Kõne algatab töötukassa nõustaja või teenuse osutaja, seetõttu ei maksa peljata, et kaugnõustamine tekitab inimesele lisakulutusi.

Tööotsingu ja teiste nõustamisteenuste pakkumist nii kohapeal kui ka kaugnõustamise kanalite kaudu plaanime jätkata edaspidigi. Senine kogemus toetab mõtet, et kui vajalikud oskused ja tingimused on olemas, siis aitab kaugnõustamine inimestel selles osaleda kodust lahkumata, säästes tervist, aega ja raha. Tänu kaugnõustamisele on teenused paremini kättesaadavad ka keskustest kaugemal elavatele inimestele.

Tööamps ei jäta ilma töötule mõeldud hüvitistest

1. septembrist 2020 on töötuna registreeritud inimesel võimalik põhitöö otsimise kõrvalt teha ka ajutist tööd, ilma et tema töötuna arvelolek seetõttu lõppeks.

Seni tuli tööd otsival inimesel lõpetada töötuna arvelolek selleks ajaks, kui tal on võimalus teha ajutiselt väiksemaid töid, nt asendada paar päeva ootamatult töölt eemal olevat endist kolleegi, kirjutada artikkel või anda paar loengut, saades selle eest tasu jms. Paljudele on töötuna arveloleku lõpetamine ja siis uuesti arvele võtmine pärast väikest tööotsa tundunud liiga tülikas ja keeruline, samuti on peljatud kaotada hüvitist või ravikindlustust ning seetõttu on ajutisest tööst pigem loobutud.

Jõustunud seadusemuudatus teeb selliste tööampsude tegemise lihtsamaks ja riskivabamaks, seda eeldusel, et inimene räägib töötukassaga läbi oma töö kestuse ja mahu. Ajutine töötamine laseb töö otsijatel olla uue põhitöö leidmiseni töiselt aktiivne ning saada väikest töötasu, kaotamata töötu staatust ning sellega seotud hüvesid.

Töötuna arvelolek säilib, kui ajutine töötamine vastab järgmistele tingimustele:

• töötatakse töölepingu, võlaõigusliku lepingu või avaliku teenistuse lepingu alusel;
• töötatakse maksimaalselt 8 tööpäeva kuus. Ühe kuu kohta võib sõlmida näiteks ühe kaheksapäevase lepingu või ka kaheksa ühepäevast lepingut. Töötamine päevades võib mõnel juhul tähendada kaheksa tundi tööd päevas ja teisel juhul kolm tundi tööd;
• brutotasu (ühekordne või kokku) ei ületa 233,60 eurot ehk 40% selle aasta töötasu alammäärast;
• tööampse võib töötuna arveloleku ajal teha kokku kuni 12 kalendrikuul 24 kuu jooksul.

Vt täpsemalt Eesti Töötukassa kodulehelt

Nii nagu kõigist muudestki asjaoludest, mis mõjutavad töötuna arvelolekut, peab klient töötukassat teavitama ka võimalusest teha ajutist tööd. Selleks ei pea ootama kohtumist oma nõustajaga, teavitada saab ka e-kirja või telefoni teel. Töötukassale peab teatama tööampsu eeldatava kestuse ja tasu.

Kui tööampsu aeg ja pikkus ning eeldatav tasu on kooskõlas tööampsu tingimustega, saab inimene tööle asuda ning tema töötuna arvel olekut ei lõpetata. Kui töötamise päevi on rohkem või tasu suurem kui lubatud, tuleb töötamise ajaks töötuna arvelolek lõpetada ja töö lõppedes end uuesti töötuna registreerida.

Eesti Töötukassa andmed näitavad, et töötute huvi ajutise töötamise vastu kasvab. Tööampse lubav seadusemuudatus jõustus 1. septembril ning oktoobri lõpu seisuga tegi septembris tööampse kokku 881 inimest ja oktoobris 949 inimest. Uut võimalust kasutati esimestel kuudel kõigis maakondades, kuid kõige enam tööampse tehti Tallinnas ja Harjumaal. Usinamalt kasutasid seda võimalust naised ning valdavalt kasutati ajutist töötamise võimalust kaubanduses ja klienditeeninduses.

Huvi korral leiate kõigi töötukassa pakutavate võimaluste kohta lisainfot töötukassa kodulehelt. Küsimuste tekkimise korral võib helistada infotelefonil 15501, suhelda teenindajaga veebivestluse kaudu või võtta ühendust maakondliku esindusega.