In memoriam: Ruth Soonets

Igatsus vaid igavene,
igijääv vaid läige vetepinnal,
igijääv vaid ohe inimrinnas.

Lahkus meie armas sõber ja kolleeg, lastearst, Tartu laste tugikeskuse üks asutajaid ja esimene juhataja dr Ruth Soonets.

Oma kirka elu jooksul suutis Ruth korda saata väga palju. Leidnud kutsumuse lastearstina, sai temast tulihingeline võitleja laste meditsiinilise abi parandamise ja koduvisiitide jätkamise eest, et saada täpsem pilt laste tegelikust olukorrast perekonnas ja vajaduse korral, eriti väärkohtlemise juhtudel, kiiremini sekkuda.

Ruth Soonets alustas õpinguid arstiteaduskonnas 1958. aastal. Pärast lõpetamist 1964. aastal töötas jaoskonna ja sünnitusmaja pediaatrina. Aastatel 1981–1995 oli Ruth TÜ lastekliiniku polikliiniku juhataja. Esimesena Eestis võeti Ruthi eestvedamisel 1990. aastal Tartu lastekliiniku polikliinikusse tööle psühholoogid. Sinnani töötasid Eestis ainult haiglates mõned kliinilised psühholoogid, tegeldes üksnes haigla patsientide ja valdavalt diagnostikaga. Nüüd hakati psühholoogilist abi osutama ka väljaspool haiglat, pakkudes tuge lastega seotud igapäevaste muredega toimetulekul, samuti osutades abi lastele ja noortele endile.

Ruth oli laste väärkohtlemise probleemi aktiivne teadvustaja Eesti ühiskonnas juba 1993. aastal, korraldades koos Dagmar Kutsariga uuringu laste väärkohtlemisest Eestis. Uuringutulemustest lähtudes pakkus ta välja mõtte rajada spetsiaalne keskus, mis nõustaks väärkoheldud ja hooletusse jäetud lapsi ning nende lähedasi. Tartu laste tugikeskus asutati ametlikult 1995. aastal. See oli nii Eestis kui ka endistes Ida-Euroopa maades esimene omataoline keskus, kus tegeldi väärkoheldud lastega. Keskusest sai lisaks igapäevatööle uute teadmiste jagaja ka teistele lastega töötavatele spetsialistidele Eestis.

Ruth Soonets valiti 1993. aastal UNICEF Eesti presidendiks. Ta algatas inimsõbraliku haigla liikumise, organiseeris spetsialistide koolitusi, et Eestis propageerida rinnapiimaga toitmist. Aastatel 2008 ja 2009 töötas ta Eesti-Rootsi vaimse tervise ja suitsidoloogia instituudis.

Ruth oli 1996. aastast ISPCAN-i (International Society for Prevention of Child Abuse and Neglect) liige, vastutades Ida-Euroopa maade spetsialistide koolituse eest. Ta tegi aastaid koostööd fondiga World Childhood Foundation.

Ta on raamatute „Laste väärkohtlemine“ I, II osa, „Ohvriabi“, „Eesti laste tervis“ kaasautor.

Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärgi kavaler.

Lisaks kõigile tööalastele võimetele, oskustele ja saavutustele oli Ruth nakatavalt optimistlik, särav, kaasahaarav, julge, sõnakas, usaldusväärne, toreda huumorisoonega ning õigluse eest seisja. Kordumatu seltskonnahing, kellega oli tore koos laulda, nalja visata, kogu südamest laginal naerda, lihtsalt koos olla, unistada, rääkida sügavatest ja tõsistest probleemidest.

Ruth on koos majandusküberneetikust abikaasaga üles kasvatanud toreda poja ja tütre, oli kolme lapselapse uhke vanaema ning kahe lapselapselapse vanavanaema.

Täname Sind kogu südamest, armas Ruth, et meiega koos olid, ja oleme kindlad, et ka taevastel radadel särad Sa heleda tähena.

Tartu laste tugikeskus
juuni 2024

Kolleegide järelehüüe ilmub ka Eesti Arstis.