Liigu edasi põhisisu juurde
Teadusuudis

Valdo Jahilo: see täiesti tasuta tegevus ravib südant, turgutab mälu ja pikendab eluiga

Kui jätta kõrvale nalja tegemise sotsiaalsed ohukohad – kedagi kogemata solvata või (teenimatult) naerualuseks teha ja keskenduda naeru kui emotsiooni väljendusvormi kasudele, siis on järeldus endiselt üks: huumor ja naer võivad organismis esile kutsuda terve rea kasulikke füüsilisi ning emotsionaalseid muutusi.

Naljasõber ja TAI avalike suhete juht Valdo Jahilo sõnul tasakaalustab kvaliteetne naer keha ning vaimu koostööd, tugevdab immuunsüsteemi, parandab meeleolu, vähendab valu ja aitab inimest kaitsta stressi kahjulike mõjude eest. Mentaalsel tasandil aitab huumor kergendada muresid, süstib lootust ja aitab luua või tugevdada inimeste vahelisi sotsiaalseid sidemeid.

Naermine või ka nalja heitmine lootusetuses või probleemsetes tingimusis on väärtuslik oskus nende olukordade üle elamiseks ja ka suhete parandamiseks. See on mingil määral ka omandatav tööriist, mida saab enese hoidmise eesmärgil vajaduspõhiselt kasutada. Ning parim osa selle kõige juures on asjaolu, et see võimas ravi- ja enesetoetuse vahend on tasuta ning alati kättesaadav.

Kui lapsed naeravad päevas väidetavalt sadu kordi, siis täiskasvanu elu on sellisest lõbust üldjuhul kasinam ja äratuntavaid naerukordi võib lugeda pigem üksikutena, mitte hulgi. Soovitan seepärast otsida teadlikult rohkem võimalusi naeru esile kutsumiseks või enda ja teiste lõbustamiseks – sest see emotsioon on õnneks nakkava iseloomuga. Kuid nagu ikka – tuleb selleks valida õige hetk ja kontekst, et ettevõtmine kohatuna välja ei kukuks. Ning naermine ei pea tähendama alati kõvahäälset hirnatust või turtsatust – seda võib elada ka sissepoole ja vaikselt ennast lõbustades – mis on endiselt parem kui üldse mitte midagi.

Teaduslikud faktid, miks on naer meie tervisele kasulik

Lõdvestab keha

Südamlik naer vähendab füüsilist pinget ja stressi ning lihased võivad jääda lõdvestunuks kuni 45 minutiks pärast naermist.

Tugevdab immuunsüsteemi

Naer vähendab stressihormoone ja suurendab immuunrakkude aktiivsust, aidates organismil paremini haigustega võidelda.

Vabastab endorfiine

Need on keha loomulikud «hea enesetunde» kemikaalid, mis parandavad enesetunnet ja võivad isegi ajutiselt valu leevendada.

Kaitseb südant

Naer parandab veresoonte tööd, alandab vererõhku ja suurendab verevoolu, mis võib vähendada südamehaiguste riski.

Põletab kaloreid

Kuigi see ei asenda trenni, võib 10-15 minutit naermist päevas põletada ligikaudu 40 kalorit.

Aitab leevendada viha

Ühine naer võib kiiresti vähendada pingeid ja konflikte ning aitab olukordi realistlikumalt näha.

Võib aidata elada kauem

Uuringud on näidanud, et tugeva huumorimeelega inimesed võivad elada kauem kui need, kes naeravad harva.

Aitab paremini magada

Ühes väiksemahulises uuringus osalesid pikaajalise hoolduse haigla elanikud nelja nädala jooksul kaks korda nädalas 40-minutilistes naeruteraapia seanssides. Selle aja jooksul paranes nende une kvaliteet ning vähenesid ka depressiooninähud.

Võib parandada mälu

Vananedes võib stressihormooni kortisooli krooniline vabanemine kahjustada hipokampust – aju piirkonda, mis vastutab õppimise ja mälu eest. Uuringud viitavad sellele, et naer vähendab kortisooli taset, mis aitab hoida hipokampust tervemana ja parandab mälu. See omakorda tõstab meie elukvaliteeti.

Vaba ja huumorile avatud õpikeskkond

Nagu on kirjutanud teadlased oma nalja ja tervise vahelisi seoseid esile toovas teadusartiklis ajakirjas Advances in Physilogy Education, aitab huumor ka õpitundides klassiruumides luua õpilastega konstruktiivsemat suhet, tekitades lastes positiivsema eelhoiaku nii õpetamise kui õppimise suhtes.

Huumor võib olla võluvitsaks, mis avab värava suhtluseks keerulisemate õpilastega. See loob nendega positiivse emotsionaalse ja sotsiaalse sideme, vähendab kaitsehoiakuid ja aitab luua usalduslikumat kontakti. Seetõttu suudavad õpilased ise paremini keskenduda ja õpetatavale tähelepanu pöörata.

Kuidas tuua oma ellu rohkem naeru?

Naer on elu loomulik osa. Beebid hakkavad naeratama juba esimestel elunädalatel ja naerma mõne kuu jooksul. Kui soovid oma ellu rohkem naeru tuua, võid proovida:

  • naeratada sagedamini
  • märgata ja sõnastada oma elus positiivseid asju
  • otsida seltskonda, kus inimesed naeravad
  • paluda teistel jagada naljakaid lugusid nende päevast
  • vaadata komöödiaid või naljakaid videoid
  • veeta aega mänguliste inimestega

Kuigi vahel kiputakse inimesi liigutama huumoriküllasteks ja -vaesteks, ei ole sellest soonest päris ilma kedagi jäetud. Tõsi, inimest võivad lõbustada ja ka naerma ajada täiesti erinevad asjad või situatsioonid-olukorrad, kuid see alge on meil kõigil tegelikult sisemas olemas.

Huumorimeelt on võimalik mingil määral teadlikult arendada või treenida. Oluline samm sellel teekonnal on õppida ennast ja maailma mitte liiga tõsiselt võtma. Kõik inimesed teevad aeg-ajalt rumalaid vigu – nende üle naermine ei lase nii kergelt stressil kuhjuda.

Naeru mõju uurinud inimeste soovitused on olnud küllaltki universaalsed:

  • proovi naerda enda üle
  • otsi keerulistes olukordades huumorit või humoorikaid detaile
  • hoia meeles ette tulnud naljakaid hetki ja ela neid peas korduvalt läbi
  • väldi liigset negatiivsust
  • võta eeskuju lastest, kes oskavad mängida ja naerda – ära lase end kammitseda liialt piiravatest normidest

Naer ei ole pelgalt lõbus reaktsioon – see on võimas tööriist, mis pakub tuge meie füüsilisele, vaimsele kui sotsiaalsele heaolule. Regulaarne naermine või naerukohtade ära tundmine võib parandab meie meeleolu, alandab stressi, tugevdab inimestevahelisi suhteid ja aitab kokkuvõtvalt meil elada tervemat, täisväärtuslikumat ja ka rõõmsamat elu.

Naeru füüsilised, vaimsed ja sotsiaalsed kasud

Füüsiline tervis

  • tugevdab immuunsust
  • vähendab stressihormoone
  • leevendab valu
  • lõdvestab lihaseid
  • aitab ennetada südamehaigusi

Vaimne tervis

  • lisab ellu rõõmu
  • vähendab ärevust ja pinget
  • leevendab stressi
  • parandab meeleolu
  • suurendab vaimset vastupidavust

Sotsiaalsed eelised

  • tugevdab suhteid
  • tõmbab inimesi meie poole
  • parandab koostööd
  • aitab lahendada konflikte
  • tugevdab grupitunnet

Valdo Jahilo

Artikkel ilmus 1. aprillil 2026 portaalis Tervis.Postimees.