Ukraina sõjapõgenike elukvaliteeti mõjutab enim vaimne tervis
Eestis elavate Ukraina sõjapõgenike tervisega seotud elukvaliteet on Eesti elanike omast mõnevõrra madalam ja seda eelkõige vaimse tervise tegurite tõttu, selgub uuest uuringust.
Tervise Arengu Instituudi teadlaste osalusel valminud uuringus võrreldi enam kui 1200 Ukraina sõjapõgeniku ja nendega sama soo- ja vanusejaotusega Eesti üldrahvastikku kuuluvate 18–64-aastaste inimeste andmeid.
Selgus, et kuigi põgenikud hindavad oma füüsilist toimetulekut sageli isegi paremaks, esineb neil oluliselt rohkem ärevust, depressiooni ning valu või vaevusi. Näiteks märkis üle 60 protsendi põgenikest, et neil esineb vaimse tervisega seotud probleeme. Eesti elanikkonnas oli see protsent ligikaudu 55.
Tervise Arengu Instituudi epidemioloogia ja biostatistika osakonna juhataja Rainer Reile sõnul viitavad need tulemused sõja ja ümberasumise mõjule. „Sõja mõju ulatub inimeste tervisesse ka pärast turvalisemasse keskkonda jõudmist, avaldudes vaimses heaolus ja igapäevases toimetulekus,“ ütles Reile.
Uuringus kasutati rahvusvaheliselt laialt kasutatavat tervisega seotud elukvaliteedi mõõdikut EQ-5D, mis hindab elukvaliteeti liikumisvõime, enesehoole, igapäevategevustega toimetuleku, valude-vaevuste ning ärevuse-depressiivsuse esinemise kaudu. Neilt alajaotustelt saab leida koondskoori, kus parimat terviseseisundit tähistab väärtus 1. Kui Eesti üldrahvastikus oli keskmine elukvaliteedi väärtus 0,763, siis põgenikel 0,742.
Reile sõnul annavad tulemused sõjapõgenike tervisest mitmetahulise pildi. „Füüsilise tervise vaatest, esines põgenikel kohati isegi vähem probleeme kui Eesti elanikel. Siin võib mängida rolli nii-öelda terve migrandi efekt, mis tähendab, et lisaks muudele teguritele on ränne võimalik eelkõige neil, kel füüsiline tervis parem,“ lisas ta.
Siiski võib terve migrandi efekt olla ajutine, kui psühhosotsiaalne koormus nagu näiteks majanduslik ebakindlus või stress tervist aja jooksul mõjutavad. Just majanduslikus olukorras ilmnesid uuringu tulemuste põhjal suured erinevused.
Kuigi rahalised raskused olid tugevalt seotud madalama elukvaliteediga mõlemas rühmas, on sõjapõgenikud siin selgelt haavatavamas seisus. Kaks kolmandikku põgenikest elas vähem kui 900 euroga kuus inimese kohta, samas kui Eesti elanike seas oli see näitaja oluliselt väiksem.
„Arvestatav osa elukvaliteedi erinevusest on seotud sotsiaalmajanduslike tegurite ja vaimse tervisega. See osutab, et lisaks tervishoiuteenuste kättesaadavusele tuleb tähelepanu pöörata ka põgenike laiemale toimetulekule. Vaimne heaolu, turvatunne ja majanduslik kindlus on sama olulised,“ ütles Reile.
Kuigi Eestis on Ukraina sõjapõgenikele kättesaadavad nii tervishoiu- ja sotsiaalteenused kui ka vaimse tervise tugi, viitab uuring vajadusele sihipärasemate lahenduste järele. Sõjapõgenikel on ajutise kaitse alusel praegu õigus saada erinevaid toimetulekutoetusi, sealhulgas perehüvitisi ja vajadusel toiduabi.
Lisaks pakuvad abi sotsiaalkindlustusameti psühhosotsiaalne kriisiabi, emotsionaalse toe telefon, vaimse tervise veebinõustamine (sh ukraina keeles), ning tugiisikuteenus. Eesti Pagulasabi pakub nõustamist ja infotuge ning aitab inimestel teenustes paremini orienteeruda. Uuringu autorid soovitavad põgenike tervisega seotud muutusi ajas jälgida ning hinnata, millised poliitikad ja teenused ebavõrdsust päriselt vähendada aitavad.
Uudis ilmus novaator.err.ee lehel