Tervishoiukulude osatähtsus suurenes koroonapandeemia tõttu 7,7 protsendini SKP-st
Tervise Arengu Instituudi (TAI) avaldatud 2020. a tervishoiukulude kokkuvõte kinnitab COVID-19 pandeemia alguse mõjusid. Ühelt poolt suurenesid erakorralised kulud, teisalt seiskus plaaniline ravi. Seega jäid raviteenuste kulud erakorralise olukorra perioodil võrreldes eelneva aastaga väiksemateks.
Riigi tervishoiukulud olid 2020. aastal 2,1 miljardit eurot. Üldine juurdekasv võrreldes eelneva aastaga oli 167 miljonit eurot ehk 8,8 protsenti. Kasv oli 2019. aastal isegi veidi suurem – 9,1 protsenti. Tervishoiukulud moodustasid sisemajanduse koguproduktist 7,7 protsenti. Tõus oli suhteliselt järsk – eelneval aastal oli osatähtsus 6,8 protsenti. Üheks põhjuseks oli siin SKP kahanemine 2020. aastal.
Erinevused võrreldes eelneva aastaga ilmnevad selgemini, kui jälgida muutusi rahastamismudelite järgi. Avaliku sektori (s.o Eesti Haigekassa, keskvalitsus, kohalikud omavalitsused) kulud suurenesid 175 miljonit eurot, sealhulgas keskvalitsuse kulud 38 ja haigekassa kulud 139 miljonit eurot. Erasektori kulutused kokkuvõttes ei suurenenud, inimeste enda kulutused tervishoiule vähenesid mõnevõrra ehk 6,8 miljonit.
Protsentuaalselt suurim kasv – 42% – toimus keskvalitsuse kulutustes, mis kokkuvõttes koos ravikindlustuse kulude juurdekasvuga andis avaliku sektori kulude tõusu 12 protsenti.
„Muutuste tulemusena vähenes aastaga leibkondade omaosalus tervishoiukuludes 24%-lt 22%-ni. Keskvalitsuse osatähtsus suurenes 4,8%-lt 6,3%-ni ning ravikindlustuse osatähtsus ulatus 68%-ni,“ kommenteeris tulemusi TAI tervisestatistika osakonna vanemanalüütik Mare Ruuge.
Tervishoiuteenuste järgi vaadates suurenesid haiglaravi kulud 54 miljonit eurot (13,5%). Meditsiiniliste mittekestvuskaupade kulu, kuhu kuuluvad ühekordsed isikukaitsevahendid, kasvas peaaegu kolm korda ehk 51 miljonit eurot. Ennetustegevuste kulud suurenesid 32 miljonit eurot (47%), kus varajase haigestumise seire programmide real (HC.6.3) on kajastatud COVID-19 testimise kulud.
Pikaajalise õendus-hooldusabi kulude suurenemine oli 17 miljonit eurot. Tervishoiu tugiteenustest suurenesid kiirabi ja patsiendi transpordikulud 12 miljoni euro ulatuses, laboriuuringud 10 miljonit eurot.
„2020. aastat iseloomustab veel päevaravi, ambulatoorse ravi ja taastusravi kulude vähenemine, erandiks selles rühmas olid põhilised meditsiini- ja diagnostikateenused (sh perearstiabi), kus suurenemine oli 8 miljonit,“ resümeeris Ruuge.
Tervishoiukulude arvestus põhineb rahvusvahelisel metoodikal ja nii ei koonda tulemus mitte kõiki riigi tervishoiuvaldkonna kulutusi. Vastavalt metoodikale ei ole tervishoiukuludesse kaasa arvatud haigushüvitiste kulu ja põhivara investeeringud ega ka näiteks strateegiliste varude soetamist ja püsikulude hüvitamist tervishoiuteenuse osutajatele. Materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamist kogutakse eraldi jooksvatest tervishoiukuludest. Kuna aluseks on tervishoiuteenuste ja -kaupade lõpptarbimine antud aastal, siis varud võetakse arvesse vastavalt kasutamise aastale.
Tervishoiukulude 2020. a andmed rahastamismudelite, rahastamisallikate, teenuste ja teenuseosutajate järgi on avaldatud TAI tervisestatistika ja -uuringute andmebaasis.
Eesti Haigekassa kokkuvõtted ja aastaaruanne on avaldatud siin.