Riiklike toitumis- ja liikumissoovituste uuendamine on lõpusirgel

Eestis alustati 2012. aastal riiklike toitumis- ja liikumissoovituste uuendamisega, täna tutvustatakse Tallinnas peetaval konverentsil „Söömine - tõenduspõhised soovitused ja nende rakendamine" soovituste koostamise protsessi ja vahetulemusi. Soovituste uuendamise aluseks on Põhjamaade toitumissoovitused.

Tervise Arengu Instituudi ekspert Tagli Pitsi sõnul on Eesti toitumis- ja liikumissoovituste eesmärk luua eeldused elanikkonna heale terviseseisundile. Toitumissoovitused on tõenduspõhised soovitused toitumise planeerimiseks, toiduenergia saamiseks ning makro- ja mikrotoitainete tarbimiseks ööpäevas. Ennekõike on need aluseks menüüde planeerimiseks institutsionaalses toitlustamises (lasteaiad, koolid, haiglad jne).

Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi õppejuhi, töörühma liige Sirje Vaask lisas, et uuendamine on vajalik selleks, et pidada sammu kaasaegsete tõenduspõhiste seisukohtadega. „Alusmaterjalide koondamisel oleme teinud koostööd Põhjamaade kui Eestile klimaatiliselt ja ühiskonnakorralduslikult lähedasima võrdluspiirkonnaga ning arvestanud meie olude ja võimalustega."

Tagli Pitsi rõhutas, et radikaalseid uuendusi soovitustes ei ole, jätkuvalt on toiduvalikul kõige olulisem vastavus vajadusele, tasakaalustatus, mõõdukus ja mitmekesisus. „Toidusoovitused juhinduvad toitumissoovitustest ning need aitavad tagada mitmekesist ja tasakaalustatud toitumist ehk annavad soovitusi toitude valikuks ühe ööpäeva lõikes," selgitas Pitsi.

Võrreldes praeguste soovitustega on suurenenud igapäevase vitamiini D tarbimissoovitus - täiskasvanutel soovitatakse 7,5 mikrogrammi asemel 10, eakatel koguni 20 mikrogrammi vitamiini D. Soovituse aluseks on pikaajalised uuringud, mis seostavad vereseerumi vitamiini D taseme väiksema üldsuremusega ning haigestumusega kroonilistesse haigustesse.

Lisaks puu- ja köögiviljadele saavad enam tähelepanu ka täisteratooted, mille eelistamine rafineeritud toodetele aitab tagada ja säilitada normaalset kehakaalu. Rafineeritud teraviljatooteid tuleks kasutada pigem mõõdukalt.

Liikuda soovitatakse täiskasvanutel nädalas vähemalt 150 minutit mõõduka intensiivsusega või 75 minutit kõrge intensiivsusega. Lapsed peaks liikuma vähemalt tund päevas. Võrreldes varasemaga on tähelepanu pööratud ka istumisaja vähendamisele ning ülekoormuse küsimustele.

Uudsena on soovitustes käsitletud toidu tootmise ja tarbimisega seotud keskkonnamõju, et vähendada survet toidu tootmiseks piiratud loodusressurssidele. Olulisem siinkohal on menüü asjakohane planeerimine, et võimalikult palju vähendada äravisatava toidu osakaalu.

Toitumissoovituste uuendamine toimub Tervise Arengu Instituudi koordineerimisel. Töögruppi kuuluvad teadlased ja spetsialistid Tartu Ülikoolist, Tallinna Ülikoolist, Tallinna Tehnikaülikoolist, Eesti Maaülikoolist, Maaeluministeeriumist, Sotsiaalministeeriumist, Veterinaar- ja Toiduametist, Eesti Tervisedenduse Ühingust, Eesti Taastusarstide Seltsist, Tartu Tervishoiu Kõrgkoolist, Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolist, Eesti Perearstide Seltsist, Eesti Lastearstide Seltsist ja Eesti Toitumisteraapia Assotsiatsioonist. Vaatlejana osales töörühmas Eesti Toiduainetööstuse Liit.

Soovituste koostamise protsessis lähtutakse rahvusvahelisest heast tavast, seega antakse järgnevalt huvilistele võimalus vastuvõetud otsustele esmast tagasisidet anda. Dokument pannakse kommenteerimiseks üles terviseinfo.ee lehele detsembris.

Esimesed Eesti toitumissoovitused kehtestati 1995. aastal. Hetkel kehtivad toitumissoovitused koostati "Südame-veresoonkonnahaiguste ennetamise strateegia" raames 2006. aastal.

Konverentsi „Söömine – tõenduspõhised soovitused ja nende rakendamine" peetakse täna kell 10-16.30 Tallinna Ülikoolis. Konverentsi päevakava leiab siit. 

Lisainfo: Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete nõunik, 5302 2737, maris.jakobson@tai.ee