Miks usaldame Eesti ja Põhjamaade ekspertide tehtud pikaajalist tööd?

Kuidas suhestub see Eesti riiklikele toitumis- ja toidusoovitustele, selgitab Tervise Arengu Instituudi (TAI) toitumise valdkonna juht Janne Lauk. 

Leiame, et avalikkuse jaoks on kõige selgem ja kasulikum, kui hoiame fookust ühtsel, kokkulepitud teaduspõhisel raamistikul, mitte teiste riikide sisearutelude tõlgendamisel.

Suuname oma ressursid hetkel käimasolevatesse protsessidesse – spetsialistidele suunatud Eesti uuendatud toitumissoovituste põhjalikuma raamatu ning Eesti elanikele suunatud lühimaterjalide koostamisse ja avaldamisse ning soovitustel põhinevale teavitustööle. Need materjalid annavad vastuse sisuliselt kõigile praegu avalikkuses huvi tekitavatele teemadele (nt valkude ja rasvade osakaal toidus), kuid teevad seda läbi meie piirkonna tugeva teadusbaasi.

Sotsiaalmeedias levivad dieedid (nagu karnivoorlus või äärmuslikud madala süsivesikusisaldusega dieedid) on sageli lühiajalised trendid ja tuginevad pigem isiklikele kogemustele või valikulisele andmete tõlgendamisele. Riiklikud soovitused peavad aga silmas pidama pikaajalist, aastakümnete pikkust mõju tervisele ja haiguste ennetamisele.

Leiame, et teadusuuringute usaldusväärsust ei taga mitte vastulausete esitamine, vaid järjepidev kvaliteetse ja põhjalikult kontrollitud info pakkumine. 

Ainuüksi soovituste avaldamine tervisekäitumist ei muuda, nende mõju sõltub nende rakendamisest. Kas ja mil määral USA toitumissoovitusi üksikisiku tasandil rakendama hakatakse ja millist mõju need avaldavad, näitavad edaspidised teadusuuringud.

Küll aga võivad uued soovitused mõjutada seda, mida pakutakse n-ö riiklikes programmides – näiteks koolilõunad, sõjaväetoitlustus ja abiõiguslike perede toiduabi. Kui nendes programmides vähendatakse ülitöödeldud toidu osakaalu, võib teatud mõju populatsiooni tervisele avalduda. Kuidas aga defineeritakse USA soovitustes ülitöödeldud toitu, on ebaselge. Seega on ka selle muutuse mõju keeruline hinnata.

Samuti on küsimus toidu kättesaadavuses – värske ja vähem töödeldud toit on Ameerikas kallim, mis tähendab, et soovituste tegelik mõju võib sõltuda inimese sissetulekust suurendades terviseebavõrdsust erinevate rahvastikugruppide vahel veelgi.

Põhjamaade ja ka Eesti soovitused on koostatud vastavate riikide konteksti arvesse võttes – näiteks toidukultuuri, toidukeskkonda, toitude kättesaadavust, toitude koostist, haiguskoormust ning konkreetseid toitumisega seotud terviseriske. USA soovitused on koostatud sealse toidukeskkonna ja rahvatervise väljakutsete põhjal, mis võivad Põhjamaade ja Eesti oludest märkimisväärselt erineda (nt toitude rikastamise praktikad, portsjonite suurused ja toidutööstuse regulatsioonid).

Põhjamaade toitumissoovitused (NNR ehk Nordic Nutrition Recommendations 2023) on iseseisev, viis aastat kestnud ulatuslik teadusprojekt, mille raames analüüsisid sajad eksperdid tuhandeid teadusuuringuid. See on üks põhjalikumaid toitumisteaduslikke ülevaateid, mis on läbinud range rahvusvahelise retsenseerimise ning avaliku ekspertarutelu. NNR-i järeldused tuginevad globaalsele teadustõendusele ning on koostatud sõltumata mõne konkreetse riigi, näiteks USA suunistest.

Kuigi toitumisteadus areneb globaalselt ja me hoiame end kursis oluliste arengutega üle maailma, on NNR2023 Eesti jaoks peamine ja piisav teaduslik vundament. USA suuniste ilmumine on oluline tähis globaalses tervishoius, kuid see ei nõua meie regiooni jaoks põhjalikult välja töötatud soovituste ümbervaatamist. 

TAI toitumise valdkonna juht Janne Lauk.