Liis Reiter: tervishoiu arendamise kõrval on koht tervise edendamisele

Arenguseire keskuse eksperdid tutvustasid hiljuti Eesti tervishoiusüsteemi stsenaariume. Raportis kirjeldatakse võimalikke arenguteid, kuhu Eesti tervishoid järgmise kümnendi jooksul võib liikuda, ning tõdetakse, et kulud tuleb kontrolli alla saada. Pakutud stsenaariumide kõrval väärib pildile toomist ka tervisedendus, mis võimaldab süsteemselt tegeleda kulude tekkimise põhjustega, mis jäävad tervishoiusüsteemist väljapoole.

Raport toob välja olulise fakti, et Eesti inimeste tervis on viimase 20 aasta jooksul paranenud ning võidetud 120 000 terviseaasta hinnanguline rahaline väärtus on 5,7 miljardit eurot. See näitaja on kõnekas rääkima sellest, kui suur kasu peitub terviseprobleemide ennetuses.

Tervishoiukulude kontrolli alla saamiseks tuleb sisse vaadata ka nende kulude tekkimise juurpõhjustesse ehk inimesse ja tema tervist kujundavatesse asjaoludesse. Need aga jäävad suuresti tervishoiusüsteemist väljapoole.

Tervishoiukulude kasv on seega nurjatu probleem, millel pole ühte ja lihtsasti lahendatavat põhjust. Üks oluline põhjus on aga see, et inimesed elavad üha sagedamini ja ka kauem mõne kroonilise haigusega. Tervise Arengu Instituut on kaardistanud peamised tervisekao põhjused ning edetabelis troonivad vereringehaigused. Nendest omakorda on hinnanguliselt kuni 80 protsenti ennetatavad tervist hoidvate eluviisivalikutega. See on vaid üks näide.

Ennetusel on tervishoiusüsteemis oma koht ja kaheldamatu väärtus ning tervishoiuressursside suunamine ennetusse on hädavajalik ja kulutõhus. Riiklikud sõeluuringuprogrammid, tervisekontrollid, vaktsineerimine ja tervisealane nõustamine aitavad pikas perspektiivis hoida kulusid kokku ning inimeste tervist parandada. Infotehnoloogilised lahendused tulevad tervishoiule appi ning aitavad süsteemi tõhustada.

Tervisedendus ulatub tervishoiusüsteemist kaugemale. Inimeste igapäevased tervisevalikud ei ole enamasti kantud tervishoiusüsteemist, vaid inimeste praktilistest võimalustest, hoiakutest ja ümbritsevast keskkonnast. Vastutus tervisetulemite eest lasub seega kõigil, kes neid tegureid kujundavad. Ka inimesel endal. Iseasi, kas seda vastutust ka tunnetatakse.

See on ka põhjus, miks tervisedendajad peavad olema süsteemi osad seal, kus potentsiaalselt tervist mõjutavaid otsuseid tehakse, nii riigi kui ka kohalikul ja kogukonna tasandil.

Tervisedenduse ja tervisedendajate roll on teha nähtavaks tervisepotentsiaal, mis ulatub tervisesektorist kaugemale. See võib väljenduda tervist toetavate võimaluste esiletoomises ja ka tervist potentsiaalselt kahjustavate otsuste mõjude selgitamises. Rahvatervishoiu seadus rõhutab nii ühist vastutust rahvastiku tervise eest ning seab kohustuseks hinnata otsuste tervisemõjusid. See ei juhtu iseenesest, vaid nõuab kellegi reaalset tööaega, pädevust ja panust.

Tervisedendus on kulutõhus, sest see töötab süsteemina, valdkondade üleselt ning keskkondades, kus inimesed elavad, töötavad ja õpivad.

Tervis saab alguse kodudest, koolidest, töökohtadest, suhetest, oskustest. Tervis saab alguse linnaruumist, mis soodustab liikumist ja turvalisust või vastupidi. Tervis saab alguse poliitilisest tahtest teha tervist toetavad võimalused kättesaadavaks ning piirata tervist kahjustavate toodete ja teenuste pakkumist. Tervis saab alguse sidusatest kogukondadest ning terviseprogrammidest, mis kaasavad elanikke, kellele need mõeldud on. Tervis saab alguse ka võitlusest väärinfoga ning kvaliteetse terviseinfo tagamisest.

Tervishoiusüsteemi parandamise kõrval ei tohi seega unustada juurpõhjusi ning inimesi, kes tervishoiusüsteemi kasutavad. Tervisekassa defitsiit on nagu maja lekkiv katus, kuid ebapiisav tervisedendus on kui maja mädanevad talad. Pädevad ennetuse ja tervisedenduse eksperdid on tervishoiusüsteemi suurimad sõbrad, sest just nemad aitavad süsteemselt vähendada ravivajadust kohtades, kuhu tervishoiutöötaja ei pruugi ulatuda. Parandada tuleb tervet maja ehk kogu tervisesüsteemi.

Liis Reiter, tervisedenduse ekspert, Tervise Arengu Instituudi teaduskommunikatsiooni juht

Arvamuslgu ilmus 17.11.2025 ERRi portaalis.