Laste vaimse tervise uuring: tüdrukutel on vaimse tervise probleeme rohkem
Tartu Ülikooli, Tervise Arengu Instituudi ja Turu-uuringute ASi koostöös valminud Laste vaimse tervise uuringu tulemused näitavad, et mida vanemaks lapsed saavad, seda enam on neil depressiooni ja ärevuse sümptomeid ning madalam hinnang oma heaolule. Üle 22 protsendi vastajatest on vähemalt korra elus end tahtlikult vigastanud, 15–17-aastastest tüdrukutest lausa 41 protsenti.
Enamik uuringus analüüsitud vaimse tervise probleeme nagu depressiooni ja ärevuse sümptomid, liigsöömine, tähelepanuprobleemid, tahtlik enesevigastamine, olid tüdrukute seas rohkem levinud. Ka teiste riikide uuringud on näidanud, et tüdrukud hindavad oma heaolu madalamalt. Kuigi pole välistatud, et tüdrukute vaimne tervis ongi kehvem, võivad tulemustes rolli mängida ka soolised iseärasused.
„Nägime oma uuringust, et tüdrukutel on rohkem emotsioonidega seotud probleeme. Siiski võib tulemuste erinemine sugude lõikes osaliselt peituda soorollides ja -stereotüüpides. Poisid ei pruugi olla nii avatud oma probleemidest rääkima ning soovivad oma tundeid rohkem varjata,“ sõnas TAI juhtivteadur Kenn Konstabel.
Laste vaimne tervis on mõjutatud paljude erinevate tegurite koosmõjust. Vaimset tervist mõjutavad nii geneetika, perekondlikud tegurid, koolikeskkond ning laiemad ühiskondlikud tegurid. Osad neist mõjutavad vaimset tervist positiivselt ja kaitsevad lapsi probleemide välja kujunemise eest, teised aga suurendavad probleemide esinemise riski.
Uuringust selgus, et laste vaimse tervise probleemid seostuvad järgmiste riskiteguritega: sagedasemad perekonfliktid, vanemate stress, kiusamine, koolistress, raskused oma emotsioonidega toimetulekul, pidev muretsemine, liigne nutiseadmete kasutamine ja mõnedel juhtudel ka uimastite, sh nikotiini ja alkoholi tarvitamine.
Laste vaimset tervist aga toetavad head suhted pereliikmete ja sõpradega, rahulolu kooli ja vaba aja veetmisega, osalemine trennis ja huviringides, tugev eneseusk, oskus raskustega toime tulla, hea füüsiline tervis ning piisav ja kvaliteetne uni.
„Laste vaimse tervise olukorra parandamiseks on vaja tähelepanu pöörata nii riski- kui ka kaitseteguritele. Oluline on tagada kvaliteetsete ennetustegevuste, aga ka abi kättesaadavus. Trennis ja huviringides osalemise võimaldamine, toetava koolikeskkonna kujundamine, vanemlike oskuste arendamine ning sotsiaal-emotsionaalsete oskuste õpetamine on kõik olulisel kohal,“ kommenteeris Konstabel.
Laste vaimse tervise uuringut rahastas Sotsiaalministeerium ning selle peamine eesmärk oli töötada välja Eestile sobiv laste ja noorte vaimse tervise seire metoodika. See on vajalik, et tulevikus oleks võimalik regulaarselt laste vaimse tervise seisundit jälgida, tuginedes usaldusväärsele ja terviklikule teabele.
Uuring tehti mitmes etapis. Küsitlusuuring viidi ellu 2024. aasta esimesel poolaastal ja selles osales lapsi kokku 68, kellest 526 puhul olid kasutatavad ka lapsevanema vastused.
TAI juures töötava ennetuse teadusnõukogu hinnatud ennetustegevustega saab tutvuda TAI veebilehel.