Kuigi on ütlus, et õnnetus ei hüüa tulles, siis tegelikult tihtipeale hüüab ikka

38 protsenti kõikidest kukkumistest leiab aset kodukeskkonnas – paigas, mis peaks ja võiks olla kõige turvalisem koht. Arvestades meie vananevat ühiskonda, pole loota, et kukkumiste kasvav trend iseenesest suunda muudaks.

Kuigi kõnekäänd ütleb, et õnnetus ei hüüa tulles, siis tegelikult tihtipeale hüüab ikka. Turvalise keskkonna loomisega ja ohutu käitumisega oleks võimalik ennetada lõviosa vigastustest. Mida aga saab kodukeskkonnas vigastuste ennetamiseks teha – kohas, mis on privaatne eravaldus, kuhu ennetuse teadmistega spetsialistidel sageli asja ei ole?

Ennetus toob tulu valdkonnaüleselt

Selleks et vigastuste saamise oht oleks võimalikult väike, tuleb suurendada nii keskkonna ohutust kui ka ennetada ja vähendada inimeste käitumisest tingitud riske.

Kõige olulisem füüsilise keskkonnaga seotud kukkumise riskitegur on keskkonna ebaturvalisus ja vajadustele ning võimekusele mittevastavus. Kodukeskkonna turvalisemaks muutmine – käsipuud, libisemisvastase kattega põrandad, vabad liikumisteed (juhtmed, vaibanurgad eemaldatud), esemete asetamine sobivale kõrgusele ning piisav valgustus on kõigest mõned lihtsad ja üldjuhul mitte väga suuri investeeringuid nõudvad lahendused. Kui need ennetavad sammud on tehtud, tasub kindlasti mõelda ka hädaolukorras reageerimisele: sidevahendite olemasolule ja võimekusele neid kasutada ning näiteks anda lähedasele varuvõti, et vajadusel saaks tema eluruumidesse pääseda.

Inimese käitumisest tulenevatest riskiteguritest tasub välja tuua kehv füüsiline vorm ja tasakaalustamata toitumine, aga ka alkoholi tarvitamine. Piisav ja mitmekülgne füüsiline koormus aitab hoida tasakaalu ja lihased tugevad, aga suurendab ka reageerimise kiirust. Need on vajalikud vältimaks kukkumist või raskeid vigastusi.

Sageli öeldakse, et kollektiivse vastutuse puhul ei vastuta keegi. Tervisekäitumise kujundamisel aga teist lahendust ei ole, sest tervemad inimesed on meie kõigi ühine huvi.

Ka tasakaalustatud toitumine aitab hoida luud tugevad, et vältida kukkumisel raskemaid tagajärgi. Tervist toetav elustiil (sh sõltuvusainete tarvitamise vähendamine) ei aita ennetada ainult kukkumisi, vaid ka paljusid teisi probleeme. Nii väheneb ka ülekaalulise ja südame-veresoonkonnahaiguste risk, paraneb vaimne tervis ning suureneb võimekus ühiskonnas aktiivselt osaleda.

See ongi ennetuse võlu – ühes valdkonnas probleemide ennetamine aitab vältida kahjusid paljudes teistes. Kui edenda tervist toetavaid liikumis- ja toitumisharjumusi ja vähenda uimastite tarvitamist, on võimalik tabada mitu kärbest ühe hoobiga. Ühiskondlikke kahjusid ja tervishoiukulusid on võimalik ennetusega oluliselt vähendada.

Ennetuses on igaühel oma roll

Mina ise saan hoolt kanda selle eest, et vaatan üle ennast ümbritseva kodukeskkonna, leian piisavalt aega, et tagada hea füüsiline vorm ja pööran teadlikult tähelepanu toitumisele. Mina emana saan kujundada oma laste elu – luua neile turvaline kodu ja kujundada liikumis- ja toitumisharjumusi. Mina sõbrannana saan neid teemasid aktuaalsena hoida sõpruskonnas ja tütrena teha omalt poolt kõik, et mu vanemate kodu oleks võimalikult turvaline ja nügida neid pidevalt liikumis- ja toitumisharjumuste teemadel. Seda aga juhul kui mul on olemas ennetuseks olulised komponendid: teadmised, oskused, motivatsioon. Selleks et need komponendid igaühel olemas oleks, on vaja hakata looma stardipaketti juba maast madalast.

Sageli öeldakse, et kollektiivse vastutuse puhul ei vastuta keegi. Tervisekäitumise kujundamisel aga teist lahendust ei ole, sest tervemad inimesed on meie kõigi ühine huvi. Meil on vaja olla hea tervise juures, et olla rahulolev, õnnelik ja produktiivne. Tööandjatel on vaja terveid töötajaid, et saavutada tulemusi. Riik vajab terveid ja õnnelikke inimesi, et rahvas püsima jääks.

Süsteemse ja kvaliteetse ennetustööga saab jagada selleks vajalikke teadmisi ja oskusi, tõsta motivatsiooni, aga ka kujundada turvalist ja tervist toetavat keskkonda. Siin on roll nii inimestel endil, haridusasutustel, tööandjatel, kohalikul omavalitsusel kui ka keskvalitsusel.

Ennetus on hoolimine iseendast ja ennast ümbritsevast keskkonnast – alusta juba täna!

Loo oma ennetuse stardipakett

1. Kui sul juba ei ole, hakka kujundama endale sobivat liikumisrutiini. 2023. aasta on ühtlasi kuulutatud liikumisaastaks – kui endal jääb mõtteid puudu, siis liigun.ee leiab nii teadmisi kui ka inspiratsiooni.

2. Vaata üle enda toitumine ja tee vajadusel korrektuurid, liigu piisavalt ja mitmekülgselt. Taldrikureegli ja muu toitumisalase info koos tasuta toitumisprogrammiga leiab nutritada.ee ja toitumine.ee.

3. Vaata üle oma kodu võimalikud kukkumisohud. Päästeamet on välja töötanud materjali eakatele, kuid paljud sealsed soovitused kehtivad igas vanuses inimestele.

4. Ka laste kukkumisi ja teisi vigastusi on võimalik ennetada, olles teadlik võimalikest ohtudest – vii end kurssi, kuidas imikute ja väikelaste vigastusi ära hoida.

5. Kui oled kodukeskkonna üle vaadanud ja oma teadlikkust tõstnud, jaga neid tarkusi ja hoolivust ka lähedastele ja sõpradele.

TAI paikkondade tervise edendamise osakonna juhataja Triinu Purru

Arvamuslugu ilmus 15. 07.2023 Postimehes.