Hea on näha, et mitmed koolid on koolipäeva algust kogukonnaga koostöös juba mõnevõrra hilisemaks nihutanud, aga selge on see, et selline muudatus vajab pikemaajalist planeerimist, ühiseid arutelusid ja vaidlusi, muudatusi koolikorralduses, et kogu logistika alates kooli enda kogukonnast, aga ka transpordikorraldusest, huviringidest ja muust paika saada.

Tervise Arengu Instituut on juba mitmeid aastaid toetanud koolitundide algusaja hilisemaks nihutamist, sest näeme Eesti uuringute põhjal, et meie lastel koguneb suur unevõlg, mis nädalavahetustega ei taastu.

Eesti riiklike soovituste alusel vajavad esimestes kooliastmetes lapsed ehk 6–12-aastased 9–12 tundi ja vanemates kooliastmetes ehk 13–18-aastased 8–10 tundi ööund.

2023. aastal läbi viidud laste vaimse tervise uuringu andmed näitavad, et minimaalsest soovituslikust unest vähem magasid koolipäevadel 33% ja puhkepäevadel 13% 8–12-aastastest lastest. Vähemalt 13-aastastest magasid koolipäevadel minimaalsest soovitusest vähem 54% ja puhkepäevadel 16% lastest. Seega -  kolmandik esimeste kooliastmete ja üle poolte vanemate kooliastmete õpilastest on koolipäevadel unevõlas.

Eriti keeruline on olukord noorukieas, kui toimub unetsükli loomulik nihkumine hilisemaks ehk bioloogiline rütm muutub, mistõttu lükkuvad magamamineku- ja ärkamisajad hilisemaks. Sarnast arengulist muutust on täheldatud kõikides kultuurides ja ka loomadel, mis viitab bioloogilistele, mitte vaid sotsiaalsetele teguritele. Samuti näitavad uuringud, et tüdrukutel tekib selline muutus varem kui poistel, mis vastab nende varasemale puberteedialgusele. Sellisel muutusel on väga palju erinevaid bioloogilistest, aju kiirest arenguperioodist, aga ka keskkondlikest teguritest lähtuvaid põhjuseid, mis kõik ei ole veel lõpuni teadusuuringutega välja selgitatud.

Ajapikku kogunev unevõlg mõjutab lapse heaolu, keskendumis- ja õppimisvõimet. Noorukiea ebapiisav uni on seotud paljude ebasoodsate tagajärgedega, mis mõjutavad nende eluviisi. Krooniline unevaegus kahjustab nii vaimset kui ka füüsilist tervist, kognitiivset ja akadeemilist võimekust ning suurendab ka riskikäitumist.

Soovitused nooremasse kooliastmesse

Arutage koos lapsega läbi koolipäeva päevakava, et igasse päeva jääks aega piisavaks liikumiseks ja uneks, suhtlemiseks sõpradega ja vabaks ajaks ning vajadusel õppimiseks. Mõned konkreetsed näited: 

• Koolipäev võiks alata korraliku hommikusöögiga (nt täisterahelvestest puder marjadega, täisteraleivast võileib)
• Toeta lapse igapäevast kehalist aktiivsust, nagu loomulikus päevavalguses õues liikumine ja mängimine, sportimine või muu meelepärane aktiivne tegevus. 
• Arvutage koos lapsega, mis kell ta peaks magama minema, et saada piisava arvu tunde magada. Ettevalmistusi magamaminekuks hakake tegema vähemalt pool tundi enne.
• Tehke kokkulepe, et vähemalt üks tund enne und ekraane (teler, tahvelarvuti, nutitelefon, arvuti jms) ei kasuta. Kui lapsel on nutiseade, siis leppige kokku, et see ei ole lapse magamistoas. 
• Leia iga päev 10-15-minutit aega, et lapsega silmast silma rääkida, näiteks uuri, kuidas tal päev läks, mida ta koolis või õues tegi, mis tal enda hinnangul päeval hästi läks jne. 
• Toeta last, et leida tasakaal õppimise, piisava liikumise, sõpradega suhtlemise, vaba aja, nutiseadmete ja ekraanide kasutamise ja küllaldase une vahel.
• Arutage lapse huvide põhjal, milline liikumisviis talle kõige rohkem meeldib,  olgu selleks tants, jooksmine, trenn sõpradega või kodune treening. Vanema tugi ja huvi aitab noorel järjepidevust hoida.
• Noor võiks koolipäevadel magama minna pigem varem kui hiljem, tehke kokkulepe, et vähemalt üks tund enne und ekraane (teler, tahvelarvuti, nutitelefon, arvuti jms) ei kasuta. Arutage koos alternatiivseid võimalusi hommikul äratuseks, kui nutitelefon.
• Arutage ja leppige noorega kokku mõistlik aeg nutiseadmete ja ekraanide kasutamise osas ning toeta last neist kokkulepetest kinni pidamisel. Julgusta noort ise märkama, millal nutiseadme kasutus hakkab segama igapäevaelu – näiteks und, tuju või tähelepanu. 

Lapsed õpivad kõige paremini eeskujust, kui vanem seab endale samuti kindla uneaja ning peab sellest kinni. Lapsel on lihtsam mõista, et hea uni on väärtuslik ja oluline.

Soovitused vanemasse kooliastmesse

Noor planeerib oma päevakava suures osas ise, aga vanemal on oluline toetav ja suunav roll.

• Koolipäev võiks alata korraliku hommikusöögiga (nt täisterahelvestest puder marjadega, täisteraleivast võileib)
• Toeta last, et leida tasakaal õppimise, piisava liikumise, sõpradega suhtlemise, vaba aja, nutiseadmete ja ekraanide kasutamise ja küllaldase une vahel.
• Arutage lapse huvide põhjal, milline liikumisviis talle kõige rohkem meeldib,  olgu selleks tants, jooksmine, trenn sõpradega või kodune treening. Vanema tugi ja huvi aitab noorel järjepidevust hoida.
• Noor võiks koolipäevadel magama minna pigem varem kui hiljem, tehke kokkulepe, et vähemalt üks tund enne und ekraane (teler, tahvelarvuti, nutitelefon, arvuti jms) ei kasuta. Arutage koos alternatiivseid võimalusi hommikul äratuseks, kui nutitelefon.
• Arutage ja leppige noorega kokku mõistlik aeg nutiseadmete ja ekraanide kasutamise osas ning toeta last neist kokkulepetest kinni pidamisel. Julgusta noort ise märkama, millal nutiseadme kasutus hakkab segama igapäevaelu – näiteks und, tuju või tähelepanu. 
• Leia iga päev 10-15-minutit aega, et noorega silmast silma rääkida, näiteks uuri, kuidas tal päev läks, mida sõpradega tegi jne.

Tiia Pertel

TAI laste ja noorte valdkonna juht