Annika Veimer: tervisesse investeerimine tasub ära
Hea tervis ei ole midagi iseenesest mõistetavat. Teadus ja innovatsioon aitavad avastada haigusi üha varem ja olla ravis edukamad. Näiteks saame üha rohkem teada, kuidas mõjutavad geenid meie tervist ja erinevate haiguste väljakujunemist.
Me oleme inimeste elus hoidmisel järjest edukamad. Ent kas ka hea tervise säilitamisel? Eesti inimeste oodatav eluiga oli 2023. aastal kõigi aegade kõrgeim, kuid tervena elatud aastate arv samas vähenes. Mehed elavad tervena 56,4 aastat (76% oodatavast elueast) ning naised 59,5 aastat (72% oodatavast elueast).
Mitte keegi ei taha võidelda neljandikku oma elust mõne haigusega. Ainuüksi liigne kehakaal, vähene kehaline aktiivsus ja alkoholi tarvitamine põhjustavad aastas 1600 surma ning riskikäitumisest tingitud haigused lähevad riigile maksma sadu miljoneid eurosid.
Ennetus on alati odavam kui tagajärgedega tegelemine, kuid ennetus nõuab investeeringuid kohe. Teadust saab ja peab rohkem kasutama ka tervise edendamisel ja terviseriskide vähendamisel.
Tervist mõjutavad paljud tegurid, alustades geenidest, eluviisist ning lõpetades sotsiaalmajandusliku olukorra ja ühiskonnas levivate hoiakutega. Kui geene me muuta ei saa, siis keskkonda ja väärtusruumi küll – see ei ole lihtne, kuid see on võimalik. Kas näiteks tervist kahjustavate toodete turundamise õigus on midagi, millest peaksime iga hinna eest kinni hoidma? Ehk oleksime selle õiguseta oma otsustes vabamad ning teeksime tervist säästva ja toetava eluviisi järgimise niiviisi hoopis lihtsamaks?
Autonoomia ja valikuvabadus on olulised meile kõigile, kuid ühiskonnas on võimalik kokku leppida, kellel ja kuidas me lubame oma valikuid kujundada. Elame majanduslikult keerulisel ajal. Seetõttu nägime 2023. aastal alkoholi tarvitamisest tingitud surmade vähenemist, kuid sellega positiivsed mõjud rahvastiku tervisele ilmselt ka piirduvad.
Majanduslikult keerulisemas olukorras inimesed on haavatavamad. Sissetulekute kahanedes on piiratumad ka võimalused teha tervislikke valikuid. Näiteks süveneb Eestis ülekaalulisuse probleem – seda nii täiskasvanute, aga eriti laste seas. Võtmetegur tervisliku kehakaalu säilitamisel on tasakaalustatud toitumine ja seegi on muu hulgas seotud majandusliku toimetulekuga.
Värske rahvastiku tervise aastaraamat käsitlebki põhjalikumalt just toitumisega seonduvat, kuid kogumikku on koondatud andmed kõikidest tähtsamatest rahvastiku tervise ja tervisekäitumise näitajatest.
Andmed ja teadus annavad meile võimekuse langetada paremaid ja targemaid otsuseid, seada eesmärke ning võimaluse jälgida, kas oleme soovitud teel. Suundumusi arvestades näeme, et peame investeerima rohkem, et inimesed elaksid mitte ainult kauem, vaid ka tervemalt ning seda isegi majanduslikult keerulisel ajal.
Just nii saame hoolitseda selle eest, et investeeringud toodaksid pikas vaates tulu ja hoiaksime kokku hilisemaid, kehva tervisega kaasnevaid suuri kulusid kogu ühiskonnale.
Artikkel ilmus Rahvastiku tervise aastaraamatus 2024