Liigu edasi põhisisu juurde
Sisukaart

Annika Veimer: Eesti kestlikkust kannavad terved inimesed

Arvamus

Osalesin hiljuti Eesti Teaduste Akadeemia ja riigikogu korraldatud üritusel „Vaimu ja võimu dialoog Toompeal III“, kus arutleti Eesti inimeste tervise ja tervishoiusüsteemi suurimate väljakutsete üle. Mitmest ettekandest jäi kõlama ennetuse keskne roll, et inimesed elaksid kauem tervelt ja surve tervishoiusüsteemile oleks seega väiksem. 

🔍Vananev ühiskond 
Eestis sünnib tänaseks vähem kui 10 000 last aastas. Meie ühiskond vananeb kiiresti. Lisaks on tööealiste inimeste seas liiga palju neid, kes tervise tõttu enam täisväärtuslikku elu elada ei saa. Professor dr Toomas Toomsoo tõi esile, et meeste seas on selle peamisteks põhjusteks südame-veresoonkonnahaigused juba 40.–50. eluaastates, alkoholiga seotud surmad, maksahaigused ning õnnetused ja vägivald. 

📅Tervis sünnib ja sureb iga päev 
Nagu dr Toomsoo välja tõi, siis tervis ei sünni arsti kabinetis, vaid kodus, koolis, tööl ja tänaval. Meie paradoks on aga see, et tervishoiusüsteem hakkab sageli tööle alles siis, kui inimene on juba haige ning nii maksame kallilt tagajärgede ravimise, mitte ennetamise eest. 
Ka Tanel Kiik rõhutas, et vastutus ei lasu ainult tervishoius. Ennetuse fookus peab olema laiem ning hõlmama haridust, kohalike omavalitsuste rolli ning tervist toetavat kodust ja avalikku ruumi. Samavõrd oluline on teadlaste järjepidev kaasamine otsustesse ning andmetel põhinev lähenemine. 

📈Andmed, andmed, andmed 
Just andmetepõhiste otsuste olulisust rõhutas ka professor Irja Lutsar, tuues esile, et Eestil on tugev andmepõhine vundament. Jääb vaid mõelda, kui hästi suudame andmeid analüüsida, tõlgendada ning teadusest poliitikakujundusse tuua. 
Üritusel oli taas rõõm näha, et TAI analüüse ja andmeid kasutatakse poliitikakujundamises üha enam. 

🟠 TAI teeb iga päev teadus- ja analüüsitööd, et otsused sünniksid teadmispõhiselt ning andmed oleksid kõigile arusaadavad ja kättesaadavad. Selleks oleme loonud ka dünaamilised visualiseeritud andmelauad.

✅ Näritud õunast tagasi püramiidiks 
Kui tahame muuta rahvastikupüramiidi tulevikus taas püramiidiks, mitte jätta näritud õuna kujuliseks, peame lähtuma põhimõttest – mida noorem inimene, seda rohkem tuleb tema tervist hoida. See eeldab tugevat noortele suunatud ennetustööd ja julgeid andmepõhiseid otsuseid, ka selliseid, mis poliitikutele alati populaarsed ei pruugi näida. 

Muutused ei sünni kiiresti, kuid need on võimalikud. 
Panus ennetusse ei ole valik, vaid vältimatu strateegiline otsus. Nii seisame terve Eesti eest.

Annika Veimer
TAI direktor
Foto: Arno Mikkor