Liigu edasi põhisisu juurde
Sisukaart

Ajakirja Sotsiaaltöö mainumbri põhiteemaks on inimene ja tema keskkond

Uudis

Sotsiaaltöö mainumbri (2/2022) põhiteemaks on inimeste toetamine, kasutades nende endi ja ümbritseva keskkonna võimalusi. Artiklitest saab teada, mis on ökosotsiaaltöö ja kuidas seda praktiseerida; mis takistusi on kogenud liikumispuudega naised seoses lapse sünniga; kuidas vabatahtlikud seltsilised hõlbustavad sotsiaaltöötaja tööd jpm.

„Oleme keskendunud sellele, et toetada inimeste õigust elada kodus, olla väärikas ja iseseisev oma eluga seotud otsustes ning luua elamiseks parim keskkond,“ kirjutab eessõnas sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler Hanna Vseviov.

Persooniloos jagavad oma mõtteid Aime Vaggo, Küllike Kaldoja ja Tiia Spitsõn, kes pälvisid tänavu tiitli „Elutöötegija sotsiaalvaldkonnas“.

Ökosotsiaaltöö ja kogemuslood

  • Jyväskylä Ülikooli professor Aila-Leena Matthies ja ajakirja toimetaja Kairiin Nuudi jutuajamisest saab teada, mis on ökosotsiaaltöö ja kuidas saab selle põhimõtteid igapäevaselt rakendada.
  • Tegevusjuhendaja Lauris Geurden Maarja külast räägib, kuidas toetada inimesi nende argitegevuse kaudu ja miks ta peab keskkonda inimese põhivajaduseks.
  • Mis tähenduse saab ökosotsiaalne mõtteviis üleöö muutunud maailmas, mõtiskleb Tartu Ülikooli sotsiaalse heaolu nooremlektor Merle Linno.
  • Anneli Sert ja Kadri Kauksi tutvustavad sotsiaaltööd rohelises Lääne-Harju vallas.
  • Vabatahtlike seltsiliste projekti teises etapis pakutakse tuge abivajajatele üle Eesti. Projekti tegevustest kirjutab selle juht Krista Pegolainen-Saar.
  • Oma kogemusi Ukraina sõjapõgenike abistamisel jagavad Tiia Spitsõn Harku vallast, Karmen Vetemäe Kastre vallast, Katre Mägi Järva vallast ja Merle Liivak Tartust.

Uurimused ja analüüsid

  • Selles numbris on üks eelretsenseeritud artikkel: Marika Merits, Kadi Lubi ja Anneliis Aavik uurisid, mis takistusi on liikumispuudega naised kogenud seoses lapse sünniga.
  • Ingrid Sindi võtab kokku oma doktoritöö olulisemad tulemused, mis puuduvad kolme võistlevat heaoludiskursust asenduskodus.
  • Helen Saarnik tutvustab Lastekaitse Liidu uuringut, mis käsitles asendushooldusel elavate laste kaasatust nende elu puudutavate otsuste tegemisse.
  • Tervise Arengu Instituudi teadur Karin Streimann analüüsib jätkuloos pandeemia mõju noorte vaimsele tervisele ja toetusvõimalusi.
  • Lenno Uusküla pakub Arenguseire Keskuse raporti põhjal välja võimalikud pikaajalise hoolduse tulevikustsenaariumid.

Sotsiaaltöö korraldus

  • Kadri Mets sotsiaalministeeriumist tutvustab aprillis vastu võetud sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega sisse viidud uuendusi.
  • Kuidas saab olema korraldatud septembrist rakenduv riiklik perelepituse teenus, sellest kirjutavad Liisa-Lotta Raag sotsiaalministeeriumist ning Rea Uudeküll ja Anna Vorobjova sotsiaalkindlustusametist (SKA).
  • Marta Rohtla SKAst annab teada, mis ettevalmistusi tehakse, et kohalikud omavalitsused saaksid jätkata raske ja sügava puudega laste tugiteenuste osutamisega ilma projekti toeta.
  • SKA juriidiline nõustaja Evelin Hillep jagab soovitusi, millega arvestada isikliku abistaja teenuse reguleerimisel kohaliku omavalitsuse õigusaktides.
  • Lugeda saab ka tervishoius ja sotsiaalvaldkonnas töötavate spetsialistide andmebaasi Vaab võimalustest ja arendamise plaanidest.

Ajakirjaga on võimalik lähemalt tutvuda siin.

ajakirja maikuu kaas 22

Sotsiaaltöö