Liigu edasi põhisisu juurde

Ajakiri Sotsiaaltöö kutsub arutlema sotsiaaltöö ja hoolekande põhimõtete üle

Uudis

Ajakirja detsembrinumbri teemade hulgas (nr 4/2021) on isikukeskne erihoolekanne kohalikes omavalitsustes, ennetus kui üha olulisem töölõik, nähtamatud barjäärid abi saamisel, pühendumus ja professionaalsus. Lugeda saab ka sotsiaaltöötajate igapäevatööst koroonakriisis.

„Lugupidamine, isikukesksus ja leidlikkus on märksõnad, millega seostan kvaliteetset hoolekannet,” kirjutab eessõnas sotsiaalministeeriumi kantsler Maarjo Mändmaa.

Numbri persoon on Alutaguse valla sotsiaaltöö juht Evi Kruzman, tänavune eluloo tegija tiitli saaja.

Sotsiaaltöö korraldus

Projektijuht Katrin Tsuiman tutvustab psüühilise erivajadustega inimestele abi korraldamist uue isikukeskse mudeli järgi ja seda katsetavate omavalitsuste kogemusi.

Riigikontroll analüüsis eakatele suunatud ennetustööd kohalikes omavalitsustes.

Kohalike omavalitsuste rubriigis saab lugeda Rakvere valla ja Viljandi linna sotsiaaltöö kogemusest. Märksõnadeks on ennetus, lõimitud ja mitmekülgsed teenused.

Konsultantide Tuuli-Brit Vaga ja Kristi Roosti uuest nõuandeloost saab teada, mida teha, kui lapse lähedane soovib jagada oma lapse lastekaitselugu ajakirjanduse või sotsiaalmeedia vahendusel ja filmib kohtumist.

Sotsiaaltöö kui elukutse, hea praktika

Sotsiaaltöö uurijad Reeli Sirotkina ja Airi Mitendorf avavad eetikarubriigi artiklis mõisteid „pühendumus” ja „professionaalsus” ning juhivad tähelepanu reflekteerimise olulisusele.

Nimekas teadlane Jan Tøssebro annab ülevaate kaasava hariduse esilekerkimisest, arengust ja praegusest olukorrast Norras.

Läti Ülikooli dotsent Ieva Ozola artiklist saab teada peresotsiaaltöö kujunemisest Lätis ning uuest metoodikast.

TÜ doktorant Simone Eelmaa ja nõustaja Alisa Aalbok kirjutavad narkosõltuvusega inimeste nähtamatutest barjääridest abi saamisel ja kaasnevatest probleemidest.

Uurimused

Liina Kõiv uuris perekodus elavate laste vaatenurka suhetele bioloogilise perekonnaga ja nende suhete olulisust lapse identiteedi kujunemisel.

Merle Salusoo analüüsis võimalusi, kuidas toetada kinnise lasteasutuse teenusele suunatud noori mitteformaalse õppe kaudu.

Riina Koit kogus andmeid selle kohta, kuidas tuldi toime Eesti esimesena kriisi keskmesse sattunud Saaremaal ja mida edaspidiseks tähele panna.

COVID-19 kriisi mõju sotsiaaltööle

Francesca D’Atri kirjutab Itaalia kogemustele tuginedes sotsiaaltööst COVID-19 hädaolukorras ning sellest tulenevast vajadusest muuta sotsiaaltöö korraldust.

Oma igapäevatöö kogemusi koroonakriisis jagavad Maida Michelson (Tallinna Sotsiaaltöö Keskus) ja Tatjana Stolfat (Narva Sotsiaaltöökeskus).

Värske numbriga on võimalik lähemalt tutvuda siin.

ajakirja kaas

Sotsiaalvaldkonna spetsialistidele ning huvilistele suunatud erialaajakirja Sotsiaaltöö annab välja Tervise Arengu Instituut koostöös sotsiaalministeeriumi ja toimetuse kolleegiumi asjatundjatega. Ajakiri ilmub neli korda aastas.

Lisainfo: tel 659 3931, e-post ajakiri@tai.ee.