Ajakiri Sotsiaaltöö kirjutab solidaarsusest ja võrdsetest võimalustest
Selle aasta esimene elektroonilise ajakirja Sotsiaaltöö number (1/2025) koondab artikleid, mis ühel või teisel moel haakuvad tänavuse rahvusvahelise sotsiaaltöö päeva juhtteemaga „Tugevdame põlvkondadevahelist solidaarsust kestva heaolu nimel“.
Numbrile kirjutas eessõna sotsiaaltöö uurija Reeli Sirotkina.
Persooniloos jagab mõtteid solidaarsusest ja vastutusest kohalike omavalitsuste eestkõneleja Marelle Erlenheim.
Eri põlvkondade koostöös kestva heaolu loomise võimaluste üle arutleb sotsiaalgerontoloogia lektor Tiina Tambaum.
Õigus ja korraldus
- Võrdõigusvolinik Christian Veske selgitab, mida kujutab endast vanuseline diskrimineerimine tööl ja ühiskonnas ning kuidas seda vähendada.
- Õiguskantsleri nõunik Kärt Muller analüüsib õigust saada kohalike omavalitsuste osutatavaid sotsiaalteenuseid võrdsetel alustel.
- Sotsiaalministeerium majandusliku toimetuleku juht Kati Nõlvak kutsub omavalitsusi rohkem kasutama andmeid pakkumaks elanikele majandusraskuste korral terviklikku tuge.
- Anu Leps (justiits- ja digiministeerium) ja Lenne Indov (sotsiaalkindlustusamet) tutvustavad eri osaliste tegevust vanemaealiste vastu suunatud vägivalla ennetamiseks, uuringute tulemusi ja abi saamise võimalusi.
Uurimused ja teoreetilised artiklid
- Kuidas on solidaarsus seotud sotsiaalne jätkusuutlikkusega ning milliseid põhimõtteid tuleks selle kujundamisel järgida, selgitab Asgeir Falch-Eriksen (Oslo Metropolitani ülikool).
- Miks on vaja vähendada tervise ebavõrdsust ja kuidas seda teha? Liis Reiter (Tervise arengu instituut) refereerib valdkonna ekspertide Martin McKee, Mall Leinsalu, Triin Habichti tervisedenduse konverentsi ettekandeid.
- Elisabeth Kendrali, Mari-Liis Sepper (mõttekoda Praxis) annavad ülevaate Ukraina põgenikest uuringust, mis käsitles nende kogemusi Eestis täisväärtusliku elu ülesehitamisel ja selle toetamist.
- Johanna Kai Kaasiku uuring käsitles Ukraina sõjapõgenike elu Eesti lühiajalistes majutustes.
- Ingrid Sindi (Tallinna ülikool) kirjutab suhetel põhinevatest lapse õigustest asendushooldusel.
- Maria Žuravljova (Tartu ülikool) kutsub loobuma noorte häbimärgistamisest, et ennetada nende sattumist kinnipidamisasutustesse.
Kogemus
- Kuidas vallast saab puudesõbralik vald? Oma kogemust jagab Rae vallavalitsuse abivallavanem Bärbel Salumäe.
- Kogukondlikust ja nutikast sotsiaaltööst Setomaa vallas kirjutab sotsiaalosakonna juhataja Elen Kokla.
- Kadri Koppel käis CIF vahetusprogrammi kaudu Taiwani sotsiaalsüsteemiga tutvumas.
- Kagu-Eesti sotsiaalvaldkonna arenguprogrammist ja omavalitsuste teenuste arendamise plaanidest, aga ka koosloomest ja koostööst teevad tagasivaate osalejad ja korraldajad.
- Johannes Mihkelsoni keskus tutvustab edukat projekti, mis hõlbustab naiste hakkamasaamist tööturul.