Üheskoos inimese heaks: sotsiaalvaldkonna ja tervishoiu koostöövõimalused
Värskelt ilmunud ajakirja Sotsiaaltöö numbris (2/2025) tutvustatakse sotsiaalvaldkonna ja tervishoiu lõimist toetavaid tegevusi, metoodikaid ja tööriistu, jagatakse kogemusi ning pakutakse probleemidele lahendusi. Mitmes artiklis on tähtsal kohal väärtused ja teaduspõhine praktika.
„Sotsiaalvaldkonna ja tervishoiu koostöö muutub järjest olulisemaks. Meie ühine eesmärk on toetada inimest tema terviklikkuses, kirjutab numbrile koostatud eessõnas sotsiaalminister Karmen Joller.
Presidendilt teenetemärgi pälvinud psühholoog ja pereterapeut Lemme Haldre meenutab persooniloos Tartu laste tugikeskuse algusaegu ning kõneleb sellest, kuidas lapsi paremini mõista ja toetada.
Teekaaslased mälestavad hoolekande arendajat ja head kolleegi Riho Rahuoja.
Korraldus
- Sotsiaalministeeriumis valminud strateegiast ning teistest sotsiaalvaldkonna ja tervishoiu lõimumist toetavatest tegevustest annab ülevaate Anneli Taal.
- Kohalike omavalitsuste võimalusi vaimse tervise teenuse osutamiseks riigi toel selgitab Kaidy Aljama sotsiaalministeeriumist. Numbrist saab lugeda ka, kuidas arendatakse ja osutatakse vaimse tervise teenuseid Jõhvi vallas, Haapsalu linnas, Viljandi vallas ja Saaremaal.
- Marelle Erlenheim arutleb, mida tähendab kohalikele omavalitsustele kohustus osutada sotsiaalteenuseid võrdsetel alustel ja kuidas igaüks saab heaolu suurendamisele kaasa aidata.
- Eliise Tiidussalu vahendab lastekaitse liidu analüüsi põhjal lastekaitsetöötajate kogemusi järelevalvega.
Väärtused ja uued lahendused
- Mõtiskluse rubriigis saab lugeda Keiu Virro ja Heiko Leesmenti auhinnatud esseed „Sotsiaaltöö aastal 2025. Unistus sotsiaalkiirabist“ ja Pärnu haigla patsientide nõukoja liikme Valter Parve koostatud teenusekasutaja meelespead.
- Jane Langemets tutvustab sellest aastat tööd alustanud Tallinna erihoolekande ja rehabilitatsiooni keskuse väärtusi ja tegevussuundi.
- Kadi Lubi (Tallinna tehnikaülikool) avab tervisealase kirjaoskuse mõistet ja selle seoseid tervise võrdsusega.
- Sotsiaal.AI arendaja Laur Raudsoo analüüsib eri riikide kogemusi tehisintellekti rakendamisega sotsiaaltöös ja selle väärtuspõhiseid piire.
Uuringud ja analüüsid
- Katre Pall ja Miriam Lehari tutvustavad Praxise analüüsi ajutise töötamise ehk tööampsude tegemise mõjust töötuna arvel olijate toimetulekule.
- Merle Purre (Haap Consulting) kaasautoritega annavad ülevaate uuringu tulemusel valminud metoodikast tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna kvalifikatsiooninõuete ja väljaõppe hindamiseks.
- Mari Teesalu ja Gerli Põdra (sotsiaalministeerium) jagavad kopsuvähi patsiendi teekonna andmeanalüüsi tulemusi.
- Silja Mets-Oja (Tallinna tervishoiu kõrgkool) ja kaasautorid uurisid, millist sotsiaal- ja tervishoiutöötajate tuge vajasid maal elavad naised lapseootuse ajal ja sünnituse järel.
Metoodikad ja tööriistad
- Ruth Erm (tervise arengu instituut) kutsub tutvuma sotsiaalvaldkonna terminoloogia töörühmas kokku lepitud terminite määratlustega, mis on leitavad Sõnaveebis.
- Kairit Viidalepp (tervise arengu instituut) selgitab, miks tasub koguda funktsioneerimisvõimega seotud terviseandmeid ühtsetel alustel.
- Lisaks saab lugeda uuest juhendist laste ja vanaduspensioniealiste puude raskusastme tuvastamiseks, sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri (STAR) uutest võimalustest täiskasvanud abivajaduse hindamiseks, lapse kahjustava seksuaalkäitumise hindamisest AIM metoodika abil ning lastega töötavatele spetsialistidele välja töötatud materjalidest, mis aitavad lapse abivajadust märgata ja sellest teatada.