Skip to content
Sitemap

Anneli Sammel: kohustus juua – kui klaasist loobud, pead selgitama või vabandama

Arvamus

Tervise Arengu Instituudi eestveetav aktsioon „Septembris ei joo“ kutsub kõiki alkoholitarvitajaid üles septembrikuus alkoholiga pausi pidama. Eelkõige on üleskutse mõeldud neile, kes esmapilgul oma tarvitamiskoguses ega harjumustes probleemi ei näe. Teisisõnu inimestele, kes peavad ennast normaalseteks mõõdukateks alkoholitarvitajateks ning suudavad oma harjumusi teadlikult muuta ja kontrollida.

Kui alkoholi tarvitamise kujuteldava skaala ühes otsas on kaine eluviisiga inimesed ja teises otsas alkoholitarvitamise häirega inimesed, siis see kampaania ootab osalema eriti neid, kes jäävad selle kahe määratluse vahele, ning kes ise hindavad ennast mõõdukaks tarvitajaks. Juba väljakujunenud alkoholitarvitamise häire või sõltuvus ei parane nelja nädala jooksul ja vajab teist lähenemist ning toetavate spetsialistide (psühholoogid kogemusnõustaja, arstid) tuge.

Alkoholi mittetarvitamine on kahjuks paljudes ühiskondades stigmatiseerunud – kui keegi alkoholiklaasist loobub, tuleb tal selgitada või vabandada, miks on ta otsustanud kaine olla. Mitte vastupidi – miks keegi on juua otsustanud. Sest alkoholiklaasi käes keerutamine on justkui „normaalsus“ ja sotsiaalne surve töötab selle kasuks. See ei ole õige. Kui võtame võrdlusena kõrvale teise näite, nikotiini või tubakatarvitamise, siis on siin läbimurre toimunud. Normaalsuseks peetakse tubakavaba elu ja mittesuitsetamist. Alkoholitarvitamise harjumustes on sarnane tee veel ees.  

Alkoholi tarvitamine kõikvõimalikes olukordades ja igal ajal on meie kultuuris nii sügavalt juurdunud, et ükskõik milline piirang selle vähendamiseks saab tugeva vastupanu osaliseks. Aga pole ka ime – selle tarvitamise ja normaliseerumise nimel on inimkond juba ka aastasadu vaeva näinud. Ning seda jõulisemalt ajast, mil alkoholi tööstuslikult tootma asuti – lõppkokkuvõtteks on see ju kõik osavalt maha müüdud turundus ja kellegi taskusse voolav lõputu kasum.

Aktsioon „Septembris ei joo“ on mõeldud kõigile, kes mingilgi määral alkoholi tarvitavad. Selleks ei pea olema alkoholiga pahuksis. Ka inimene, kes tarvitab alkoholi vähe, võib alkovaba kuu jooksul avastada, et tal on alkoholiga seonduvaid kummalisi harjumusi, ning mõelda, kas neid harjumusi oleks äkki mõistlik ja kasulik muuta.

Kampaaniaga liitunute arv on aasta-aastalt kasvanud. Osalejate arvu mõõdame järeluuringuga, sest muud moodi mõõtmine on keeruline – paljud osalejad (2020. a 70%) ise on öelnud, et nad ei andnud oma osalusest teistele märku, sest see on olnud nende isiklik valik, vastuhakk iseenda deemonitele, mida hoitakse enda teada.

Järeluuringu valimi pealt on „Septembris ei joo“ aktsioonis osalejaid on olnud 2017. aastal 22 000 inimest, 2018. aastal  27 600, 2019. aastal 31 700, 2020. aastal 59 000, 2021. aastal 51 550 inimest. Eelmisel aastal oli inimeste teadlikkus „Septembris ei joo“ kampaaniast 81% Eesti elanikkonnast. Ehk et seda märgatakse ja see kampaania kõnetab inimesi. Iseasi, kas osalusotsus langetatakse vaid sisimas või jagatakse seda ka väljaspoole – see on igaühe enda otsus.

Sel aastal räägime me õnnelikumast, tervemast, targemast, rikkamast, rahulikumast Eestist, mille osana me end tunda tahame, ja kutsume inimesi tegema valikuid, mis mõjutavad nende elu parema tuleviku suunas. Iga valik loeb. Muutus algab endast.

Arvamuslugu ilmus 2. septembril Eesti Päevalehes.

Alkoholi liigtarvitamise ennetamine, Terviseturundus