Social Work

Artikkel kajastab Tartu ülikooli teadus- ja arendustöö projekti üht osa, mille keskmes on vaimse tervise raskustega inimeste võimalused luua vastastikuseid suhteid naabruskonna inimestega ja leida kogukonnas kohti, mis soodustavad nende personaalset taastumist. Uuring on ainulaadne, sest vaimse tervise raskustega ehk läbielatud kogemusega inimesed osalesid kaasuurijatena andmete kogumises, kasutades selleks loovmeetodeid.

Artikkel tutvustab magistriuuringut, mille eesmärk oli mõista sotsiaaltöötajate arusaamu enesehoiust ja sellega seotud kogemusi ning selgitada, millist tuge oodatakse.

Sotsiaalvaldkonna töötaja eetikakoodeksi järgi kuulub professionaalse sotsiaaltöö juurde oskus hoolitseda oma isikliku ja tööalase heaolu eest, mis võimaldab säilitada oma töövõime. Mida saab enda hoidmiseks ja arendamiseks teha?

Sotsiaaltöötaja kutsetegevuse üks loomulik osa on refleksioon, mille juurde kuulub ka oma igapäevaste rollide teadvustamine. Kuigi töö eeldabki korraga mitme rolli täitmist, on hea võtta mõnikord aeg maha ja teha enda jaoks selgeks, millisest rollist ma lähtun sotsiaaltöötajana, kui teen otsuseid, nõustan, suhtlen kolleegidega.

CARe mõtteviisi ja metoodikat on Eesti hoolekandes rakendatud juba 2001. aastast. Selle lühikese akronüümi taga olevat suurt sisu on tutvustatud ka Sotsiaaltöö ajakirjas. Värskendan lugeja teadmisi, toon uusi vaatenurki põhimõtete praktikas rakendamisele ja vahendan koolitusel osalenud sotsiaaltöötajate kogemusi.

Mis on professionaalse sotsiaaltöö võimalused ehk erialase pädevuse plussid võrreldes heategevusliku tööga? Kuidas ennast mitte kaotada ehk millised on reflekteerimise võimalused ja kuidas seda teha? Mida tähendab sotsiaaltöös praegu ja ehk ka tulevikus kutsumusel põhinev professionaalne tegevus?