Social Work

Ivo linna laulab Ott Arderi sõnaseadega: „See on nii seatud, et aeg ei peatu, vaid aina edasi tõttab. Mis saab, mis tuleb, kui kaugel oled, kas tead ka kuhu nii tõttad.“

Vanemaealiste väärkohtlemine on küllaltki varjatud ja alauuritud teema, mis nõuab sotsiaaltöötajalt enamat kui kiiret teenusele suunamist. Kuidas aitavad usalduslik suhe, järjepidev kontakt ja abivõimaluste selgitamine aitavad ohvrit päriselt toetada ning miks on võrgustikutöö, eetiline kaalutlemine ja eneserefleksioon eriti olulised?

Dementsusega inimeste hooldus on viimase paarikümne aastaga märgatavalt arenenud, kuid eksperdid leiavad, et oleme alles poolel teel. Üha enam rõhutatakse terviklikku käsitlust: hooldustoimingute kõrval pööratakse hoolekandeasutustes aina enam tähelepanu vaimsele tervisele, iseseisvuse toetamisele ja koduse keskkonna kujundamisele. Samal ajal seisavad hooldekodud silmitsi pikkade järjekordade, heade töötajate nappuse ja suurte kuludega.

Võim ei ole sotsiaaltöös abstraktne – iga otsus ja sõna mõjutab inimese eneseväärikust, osalust ja toimetulekut. Artikkel avab aitaja „võimujälje“ (roll, hoiakud, reeglid) ning näitab, kuidas vältida liigset kontrolli ja õpitud abitust. Keskmesse seatakse jagatud võim: arusaadav keel, valikute andmine, toetatud otsustamine ja vägivallatu suhtlus, mis taastavad autonoomia ja usalduse.

Sotsiaalkindlustusamet ootab lastega töötavaid spetsialiste osalema töötoas „Abivajava lapse märkamine ja abistamine. Vaimne tervis“ 29. oktoobril kell 10.30–16.00 Tartus Hotellis Tartu (Soola tn 3) ja 5. novembril Tallinnas Tallink Spa- ja konverentsikeskuses (Sadama tn 11a).

Paljude Eesti piirkondade sotsiaal- ja tervishoiuteenuste osutajad on harjutanud koordinatsioonimudeli alusel toimivat võrgustikutööd. Pöörduda võib hoolduskoordinaatori poole, et saada tuge keerulise ja pikaajalise abivajadusega inimesele. Taotlusvoorust saab kevadeni 2026 küsida toetust, et jätkata kõnealust tegevust või alustada uue projektiga.