Social Work

Vanemaealiste väärkohtlemine on küllaltki varjatud ja alauuritud teema, mis nõuab sotsiaaltöötajalt enamat kui kiiret teenusele suunamist. Kuidas aitavad usalduslik suhe, järjepidev kontakt ja abivõimaluste selgitamine aitavad ohvrit päriselt toetada ning miks on võrgustikutöö, eetiline kaalutlemine ja eneserefleksioon eriti olulised?

Sotsiaalministeerium esitas 2025. aasta kevadel kooskõlastamiseks seaduseelnõu, millega ajakohastatakse toimetulekutoetuse regulatsiooni. Eesmärk on muuta toetuse määramise alused õiglasemaks, lihtsamaks ja läbipaistvamaks.

Kohalikud omavalitsused üle Eesti on võtnud südameasjaks arendada oma elanikele kodulähedasi vaimse tervise teenuseid. Palusime Jõhvi valla, Haapsalu linna, Viljandi valla ja Saaremaa valla esindajatel jagada oma häid kogemusi ning kirjeldada, kuidas jätkatakse teenuste osutamisega sellest aastast uue rahastuskorra alusel.

Inimesel ei ole abi sellest, kui ta teab, mis on ideaalvaates tema õigused, kuid riik ei suuda neid õigusi tagada. Õigusnormid annavad kohalikele omavalitsustele üsna laiad võimalused konkreetseid asjaolusid ja inimest arvestades teha kaalutlusotsuseid. Sama oluline kui on oma õiguste eest seismine, on ka kohustus ise oma toimetulek võimaluste piires tagada ja valmisolek üksteist toetada.

Kodulähedased vaimse tervise teenused on omavalitsuse täiendav psühhosotsiaalne ja psühholoogiline tugi oma inimestele. Seadusemuudatus avas KOV-idele võimaluse neid teenuseid oma elanikele osutada iseseisvalt ja paindlikult.

Marelle Erlenheimist on saanud omavalitsuse sotsiaaltöötajate eestkõneleja. Ta osaleb aktiivselt aruteludes, aitab kujundada ning selgitada omavalitsuste seisukohti. Ajakirjale antud intervjuus jagab ta erinevatel töökohtadel saadud kogemusi ning mõtteid solidaarsuse ja vastutuse kohta.