Poliitikauuringute keskus Praxis korraldas sotsiaalministeeriumi tellimusel uuringu, et hinnata toimetulekutoetuse ja võlgnevuste mõju tööturuaktiivsusele ning sotsiaalmajanduslikule toimetulekule.
Nagu ka eelmise aasta lõpus, nii kerkib ka tänavu üles eluasemekulude suurenemise küsimus, mis tingib vajaduse toimetulekutoetuse määramiseks kehtestatud kulude piirmäärad üle vaadata.
Alates 2022. aasta 1. juulist on võimalik majanduslikult raskesse olukorda sattumise korral taotleda toimetulekutoetusega koos ka eluasemelaenu tagasimakse hüvitamist sarnaselt üüri kulude hüvitamisega.
Riigikogus võeti 13. aprillil 2022 vastu sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus, mille eesmärk on aidata kaasa kvaliteetsema hoolekandelise abi pakkumisele, luua õigusselgust, lihtsustada asjaajamist ning tagada puudega inimestele kiirem ja terviklikum abi.
Toimetulekutoetust sai 2021. aastal 16 508 inimest ehk 1,2% Eesti elanikest. Nii toetust saanud üksikisikute kui ka leibkondade arv on viimasel viiel aastal vähenenud järjekindlalt, samal ajal on pidevalt suurenenud keskmine toetuse summa ühe taotluse kohta, olles 2021. aastal ligi 30% võrra suurem kui 2017. aastal. Toetuse saajate osatähtsus, toetuse saamise sagedus ja suurus erinevad palju ning olenevad kohalikust omavalitsusest.