Social Work

Kui palju dementsust Eestis diagnoositakse ja milliseid andmeid on dementsusega inimeste kohta, kes saavad üldhooldusteenust?

Piret Salmistu küsis oma magistriuurimuses nii hooldekodu personalilt kui ka elanikelt nende tõlgendusi seksuaalsusest ja intiimsusest hooldekodus. Selgus, et hooldekodus elavad inimesed väljendavad oma seksuaalsust väga erinevalt, kuid nii ühiskonnas kui ka asutustes esineb sellesse veel negatiivset suhtumist.

Augusti lõpus vestlesid kolme hooldekodu esindajad dementsusega inimeste toetamisest ning jagasid töörõõme ja -muresid. Oluliseks peetakse töötajate järjepidevat koolitamist. Peab olema ka piisavalt aega, et tegevust kohandada hooldekodu elaniku ja tema elukogemuse alusel.

Dementsuse ja sellest põhjustatud käitumisprobleemide mitmekülgne käsitlus aitab nii hoolekandeasutuse elanikel kui ka töötajatel tunda end turvaliselt. Hollandi kogemustest on meil mõndagi õppida.

Keskkonna kohandamise eesmärk on kujundada dementsusega inimesele võimalikult ohutu ja iseseisvust toetav ümbrus. See tagab parema hoolduse ja toe ning aitab ennetada probleemset käitumist.

Artiklis tutvustan inimesest lähtuvat tegevuse planeerimist minavormis isikuportree meetodi abil. Kirjeldan meetodi tausta, etappe ja praktilisi rakendusvõimalusi ning analüüsin selle eeliseid ja puudusi. Käsitlen teemat konkreetse näite ehk Pekka loo kaudu ja kirjeldan, kuidas saame pakkuda sellise kogemusega inimesele inimväärsemat elu ning hooldust.