Social Work

Lapsepõlves on nukud meie esimesed sõbrad: kaaslased mängudes, turvatunde pakkujad ja salajaste tunnete usaldusisikud. Vähem teatakse, et nukud on olulised ka dementsusega inimeste toetamisel mittefarmakoloogilise meetodina, aidates säilitada väärikust, heaolu ja turvatunnet ning võimaldades emotsionaalset eneseväljendust.

Aasta lõpus – 9. detsembril Värska Südamekodus ja 11. detsembril Iru hooldekodus – toimusid dementsusevaldkonna arenguprogrammi võrgustikukohtumised „(Meedia) kriisiga toimetulek – kogemuslood“, kus hoolekandeasutuste juhid ja töötajad said õppida, kuidas kriisidega paremini toime tulla.

Ajakirja septembrinumber (3/2024) pakub toetavat lugemist dementsusega inimestega töötavatele spetsialistidele. Käsitletakse ka abistajate enesehoiu ja -juhtimisvõimalusi, töötajate toetamist ning töökohapõhist õpet.

Elukaaslased Enn Ott ja Marge Sumre töötavad Tabasalu Pihlakodus dementsusega inimestega. Hooldajaks õppimise soov tärkas neil küpsemas eas ja amet sobib neile kui valatult.

Kui palju dementsust Eestis diagnoositakse ja milliseid andmeid on dementsusega inimeste kohta, kes saavad üldhooldusteenust?

Augusti lõpus vestlesid kolme hooldekodu esindajad dementsusega inimeste toetamisest ning jagasid töörõõme ja -muresid. Oluliseks peetakse töötajate järjepidevat koolitamist. Peab olema ka piisavalt aega, et tegevust kohandada hooldekodu elaniku ja tema elukogemuse alusel.