Social Work

Dementsusega inimeste hooldus on viimase paarikümne aastaga märgatavalt arenenud, kuid eksperdid leiavad, et oleme alles poolel teel. Üha enam rõhutatakse terviklikku käsitlust: hooldustoimingute kõrval pööratakse hoolekandeasutustes aina enam tähelepanu vaimsele tervisele, iseseisvuse toetamisele ja koduse keskkonna kujundamisele. Samal ajal seisavad hooldekodud silmitsi pikkade järjekordade, heade töötajate nappuse ja suurte kuludega.

Merike Merirand (Pihlakodu AS) ja Sten Pärnits (Mainor Ülemiste AS) toovad suvel toimunud õppereisile tagasi vaadates välja, et see oli praktiline ja suunatud tulevikku: koguti teadmisi ning saadi inspiratsiooni spetsiaalselt dementsusega inimeste vajadusi arvestava teenusmudeli kujundamiseks Eestis. Tallinna tehnikaülikooli doktorandi Palmi Lahe sõnul oli see võimalus vaadata lähedalt, kuidas uuenduslikkus, disain ja uurimus kujundavad käsikäes tervishoiu ja hoolekande tulevikku.

Sel suvel oli artikli autoritel au võõrustada Eesti delegatsiooni. Valdkonna arendajate ja korraldajate külaskäik aitas kinnistada teadmisi ja saada ülevaate dementsusega inimestele mõeldud hoolekande- ja tervishoiuteenuste uuendustest Šotimaal. Jagati ka teadmisi ja nõuandeid koduteenuste ning tulevaste hooldekodude arendamiseks Eestis, kus oleksid esikohal dementsussõbralik keskkond ja praktika.

Kuidas on Jaapanis, kus on kõige rohkem vanemaealisi, korraldatud kogukondlik hooldus ja tugi dementsusega inimestele, spetsialistide ettevalmistus ning koolitus? Kuidas toetatakse perekondi? Milliseid tehnoloogilisi lahendusi kasutatakse dementsusega inimeste toetamiseks ja millised on riigi ees seisvad probleemid ning tulevikuväljavaated?

Dementsusega inimeste ja nende perede toetamiseks on oluline pakkuda laia valikut teenuseid, mis rahuldaksid nende meditsiinilisi, sotsiaalseid ja ka psühholoogilisi vajadusi. Tähenduslikke ajaveetmise võimalusi vajaksid ka kerge või mõõduka mäluhäirega inimesed.

Lapsepõlves on nukud meie esimesed sõbrad: kaaslased mängudes, turvatunde pakkujad ja salajaste tunnete usaldusisikud. Vähem teatakse, et nukud on olulised ka dementsusega inimeste toetamisel mittefarmakoloogilise meetodina, aidates säilitada väärikust, heaolu ja turvatunnet ning võimaldades emotsionaalset eneseväljendust.