Social Work

Vanemaealised võivad sattuda ohtu kodus, hoolekandeasutuses, haiglas, ametiasutuses, kuid ka veebis ja avalikus ruumis. Vanemad inimesed ei kipu endaga toimunust teatama, eriti kui vägivalla toimepanija on lähedane või hooldaja. Oluline on pöörata tähelepanu eakate vastu suunatud vägivalla märkamisele ja ennetusele.

Uuringud kinnitavad, et lähisuhtevägivalda tuntakse ühiskonnas rohkem ära kui kunagi varem. Siiski on vaja veelgi laiendada spetsialistide teadmisi ja tugevdada koostööd, et vägivalla levikut vähendada ja pakkuda kannatanutele turvalisi lahendusi ning suunata neid sobivate tugiteenuste juurde.

Perevägivalla korral rõhutatakse aina enam vajadust uudsete sekkumisviiside järele. Toetudes oma töökogemusele leian, et traditsiooniline käsitlus, kus ohvrit ja toimepanijat vaadeldakse eraldi ja keskendutakse peamiselt ohvri abistamisele, pole tõhus. Probleemi perekeskne käsitlus võiks olla nii mõnelegi perele hea võimalus.

Sotsiaalkindlustusamet on koostanud juhendmaterjali, kus on olulised tähelepanekud, mida peaks lähisuhtevägivalla kriminaalmenetluseks tõendite kogumise kohta teadma nii ohver kui ka teda abistav spetsialist.

Tallinna Ülikoolis kevadel 2021 kaitstud magistritöö keskendus vaimse vägivalla spetsiifilisele vormile: lapse võõrandamisele. Uurimuse keskmes oli küsimus, kuidas lastekaitsetöötajad saaksid lapsi paremini kaitsta vanemate manipulatsioonide eest.

Lähisuhtevägivald on ilmselt üks vastuolulisemaid süütegusid, mille korral taastavat õigust rakendada. Paljud riigid on seda katsetanud või teinud selle mõnel juhul isegi laialdaselt kättesaadavaks. Siiski jäävad õhku küsimused – kuidas rakendada taastavat õigust lähisuhtevägivalla korral turvaliselt ning kas asi on sellist riski väärt.