Social Work

Eessõna. Dagmar Narusson: soovin sulle head vaimset tervist ja kogukonda kuulumise tunnet! Kutsun kaasa mõtlema, kuidas on omavahel seotud positiivse vaimse tervise hoidmine, personaalse taastumise toetamine, lootuse väärtustamine, kogukondlikkus ja avatud dialoog. Kõigist neist teemadest on selles numbris juttu. Persoon. Taastumise ekspert Triin...

Lastekaitsetöötajate seas korraldatud uuring „Lapsesõbralik lastekaitse – lastekaitsetöötajate vaade” aitas välja selgitada, milline on lapsesõbralik lastekaitsetöö töötajate endi hinnangul ja mida on neil vaja, et teha oma igapäevatööd parimal võimalikul moel. Esile on toodud ka kitsaskohad ja vajadused ning ettepanekud, kuidas lastekaitsetöötajate hinnangul lastekaitset lapsesõbralikumaks muuta.

Lastekaitse on eriline avalik süsteem, mis kaitseb lapsi väärkohtlemise eest. Riigiti on lastekaitse ülesehitus erinev, kuid kõik selle toimingud on avalik-õiguslike teenustena õiguslikult reguleeritud, sest kätkevad sekkumist kõige isiklikumasse – vanemlusse ja pereellu. Mõnikord tuleb vanemate loodud kasvukeskkond kahtluse alla seada ning abistada vanemaid kas koduteenustega või paigutada laps asendushooldusele.

Ülimitmekesisus ja keerukus koos sunnivad sotsiaaltöötajaid arenema ning mitte uskuma kindlate teadmiste ja valmis vastuste võimalikkusse.

Laste ja perede probleemid ühiskonnas muutuvad ja see nõuab erinevates valdkondades lastega töötavatelt spetsialistidelt laialdasi oskusi ja teadmisi ning pidevat enesetäiendamist ja õppimist. Seepärast on oluline ka multidistsiplinaarne koostöö.

Simone Epro uuris 2017. aastal Tartu Ülikoolis kaitstud magistritöös, kuidas intellektipuudega inimesed kirjeldavad iseennast ja oma argipäeva; kuidas nad käsitavad neile pakutavaid teenuseid ja neid abistavaid inimesi ning kuidas pakutavad teenused haakuvad intellektipuudega inimese argieluga.