Social Work

Dementsusega inimeste hooldus on viimase paarikümne aastaga märgatavalt arenenud, kuid eksperdid leiavad, et oleme alles poolel teel. Üha enam rõhutatakse terviklikku käsitlust: hooldustoimingute kõrval pööratakse hoolekandeasutustes aina enam tähelepanu vaimsele tervisele, iseseisvuse toetamisele ja koduse keskkonna kujundamisele. Samal ajal seisavad hooldekodud silmitsi pikkade järjekordade, heade töötajate nappuse ja suurte kuludega.

Võim ei ole sotsiaaltöös abstraktne – iga otsus ja sõna mõjutab inimese eneseväärikust, osalust ja toimetulekut. Artikkel avab aitaja „võimujälje“ (roll, hoiakud, reeglid) ning näitab, kuidas vältida liigset kontrolli ja õpitud abitust. Keskmesse seatakse jagatud võim: arusaadav keel, valikute andmine, toetatud otsustamine ja vägivallatu suhtlus, mis taastavad autonoomia ja usalduse.

Sotsiaalkindlustusamet ootab lastega töötavaid spetsialiste osalema töötoas „Abivajava lapse märkamine ja abistamine. Vaimne tervis“ 29. oktoobril kell 10.30–16.00 Tartus Hotellis Tartu (Soola tn 3) ja 5. novembril Tallinnas Tallink Spa- ja konverentsikeskuses (Sadama tn 11a).

Paljude Eesti piirkondade sotsiaal- ja tervishoiuteenuste osutajad on harjutanud koordinatsioonimudeli alusel toimivat võrgustikutööd. Pöörduda võib hoolduskoordinaatori poole, et saada tuge keerulise ja pikaajalise abivajadusega inimesele. Taotlusvoorust saab kevadeni 2026 küsida toetust, et jätkata kõnealust tegevust või alustada uue projektiga.

Kõigil inimestel peab olema võimalus teha otsuseid oma elu üle. ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni järgi tuleb inimesele eneseteostuse, sh teovõime maksimaalseks realiseerimiseks pakkuda tuge ehk teenuseid ja ka abi otsustusprotsessis. Asjaomase abimeetmena ei nähta teovõime piiramist ega eestkoste seadmist.

Riigikogu võttis vastu töötuskindlustuse seaduse muudatused, mille järgi muutub 1. jaanuarist 2026 töötushüvitiste maksmise kord. Seniste töötutoetuse ja töötuskindlustushüvitise asemel on edaspidi ühtne töötuskindlustussüsteem.