Social Work

Dementsuse ennetamine on järjest olulisem küsimus nii Eestis kui ka kogu maailmas, eriti arvestades vananevat elanikkonda ja neurodegeneratiivsete ehk ajus närvirakke kahjustavate haiguste sagenemist. Mida saame teha, et dementsuse kujunemist edasi lükata ja ära hoida? Kuidas saab aidata perearst ning millised küsimused vajaksid lahendamist tervishoiu- ja hoolekandesüsteemis?

Vanemaealiste väärkohtlemine on küllaltki varjatud ja alauuritud teema, mis nõuab sotsiaaltöötajalt enamat kui kiiret teenusele suunamist. Kuidas aitavad usalduslik suhe, järjepidev kontakt ja abivõimaluste selgitamine aitavad ohvrit päriselt toetada ning miks on võrgustikutöö, eetiline kaalutlemine ja eneserefleksioon eriti olulised?

Sotsiaalteenustele kehtestatud ühtsed nõuded muudavad teenused sarnaseks. Sellegipoolest on igal teenuseosutajal oma isikupära, mille järgi teenuseid valitakse ja kujundatakse ning mis mõjutab asjaosaliste rahulolu.

Kanepi legaliseerimise aruteludes räägitakse sageli isikuvabadusest ja maksutulust, kuid varju jäävad sotsiaalsed ja terviseriskid. Artikkel toob esile legaliseerimisega kaasnevad varjatud mõjud – laste mürgistused, töövõime langus, psüühikahäired ja tööstuse turundusvõtted – ning rõhutab sotsiaaltöö rolli ennetuses ja poliitikakujunduses.

Eesti elanikkonna vananemine suurendab tervishoiuvajadust, kuid maapiirkondades on teenuste kättesaadavus piiratud. Uuring toob esile, et mobiilsed tervishoiuteenused parandavad ligipääsu arstiabile, pakuvad turvatunnet ja toetavad kogukondade heaolu.

Töötajate heaolu, töörahulolu ja -kindlust mõjutab üha enam paindlik töökorraldus. Natali Medvedevi uuringust selgus, et seda ootavad oma tööandjatelt ka hooldustöötajaks õppivad inimesed. Paindlik töökorraldus on üks võimalus suurendada sektori atraktiivsust ja lahendada tööjõupuudust.