Social Work

Eesti riikliku ohvriabi kahe kümnendi pikkusel teekonnal on ette tulnud nii takistusi kui ka arenguhüppeid. Artiklis avatakse ohvriabi ajalugu ja telgitaguseid, heites pilgu selle kujunemisele ja arengule. Käsitletakse ka peamisi vajadusi, millega valdkond silmitsi seisab praegu ja lähitulevikus. Artikkel tugineb ohvriabi juubelikonverentsil autorite peetud ettekannetel.

Ella Kirsipuu (9.9.1898–25.2.1991) 125. sünniaastapäevale pühendatud artiklis on tähelepanu keskmes ajalooline vaade tema elutööle, tema rollile emade- ja lastekaitse kujundamisel ning selle arendamisel Eesti Vabariigis.

„Sotsiaaltöö on kultuuri küsimus, see on teadmine ja tundmine“ – nii on sotsiaaltööd mõtestanud Tallinna Sotsiaal- ja Kodundusinstituudi vilistlane, sotsiaalassistent Asta Kiitam, kelle elu oli pühendatud lastekaitsele ja hoolekandele, sotsiaalprobleemide kajastamisele meedias ning Eesti sotsiaaltöökoolituse toetamisele.

Artiklis selgitatakse, kuidas on seotud sotsiaaltöö ja inimõigused ning kuidas saab inimõiguste normid võtta igapäevatöö, tööviiside ning poliitika kujundamise aluseks.

Artikli eesmärk on heita valgust sotsiaaltöö alal kaitstud doktoritööde sisule ja analüüsida Eesti sotsiaaltööteaduse suundumusi, lähtudes kolmekümneaastasest lähiajaloost.

Sotsiaaltöö eriala teke taasiseseisvunud Eestis oli otseselt seotud ühiskondlike muutustega, mis tõid kaasa sotsiaalsete probleemide laiema tunnistamise ning ühtlasi vajaduse koolitatud sotsiaaltöötajate järele. Akadeemilise eriala arengut Tallinna Ülikoolis on oluliselt mõjutanud ülikoolis toimunud struktuurimuutused ja reformid.