Social Work

Artikkel kajastab Tartu ülikooli teadus- ja arendustöö projekti üht osa, mille keskmes on vaimse tervise raskustega inimeste võimalused luua vastastikuseid suhteid naabruskonna inimestega ja leida kogukonnas kohti, mis soodustavad nende personaalset taastumist. Uuring on ainulaadne, sest vaimse tervise raskustega ehk läbielatud kogemusega inimesed osalesid kaasuurijatena andmete kogumises, kasutades selleks loovmeetodeid.

Sotsiaaltöö doktorandid uurisid Erik Allardti heaoluteooria rakendamist Tallinna Ülikooli sotsiaalkaitse magistritöödes aastatel 2014–2024. Fookuses oli teooria esitamine, selle alusel uurimisinstrumentide koostamine ja seosed empiiriliste tulemustega.

Uuringud kinnitavad, et lähisuhtevägivalda tuntakse ühiskonnas rohkem ära kui kunagi varem. Siiski on vaja veelgi laiendada spetsialistide teadmisi ja tugevdada koostööd, et vägivalla levikut vähendada ja pakkuda kannatanutele turvalisi lahendusi ning suunata neid sobivate tugiteenuste juurde.

Töö ja töökeskkonna mõju tervisele ei saa alahinnata, sest suur osa päevast veedetakse tööl. Artikkel tutvustab tööandja ja teiste osaliste võimalusi tööelu tervislikumaks muutmisel sotsiaaltöö ja teiste elukutsete näitel.

Sotsiaalkindlustusameti laste heaolu osakonna nõustamisteenuste talitus on koostanud kohalike omavalitsuste lastekaitsetöötajatele hädaohus oleva lapse turvalisuse tagamise ja ajutiselt perest eraldamise ning hooldusõigusega isiku (edaspidi lapsevanem) nõusoleku alusel ohutusse kohta paigutamise juhise.

Springeri kirjastuses ilmunud raamat „Child Vulnerability and Vulnerable Subjectivity“ („Lapse haavatavus ja haavatav subjektiivsus‟), mille toimetasid Dagmar Kutsar, Mai Beilmann ja Oliver Nahkur, võtab kokku Eesti teadusagentuuri rahastatud samanimelise projekti põhitulemused. Raamat võib pakkuda huvi lapsepõlve- ja heaoluuurijatele, lastega töötavatele praktikutele ja poliitikakujundajatele, aga ka kõigile teistele, kes tegelevad laste heaolu ning õigustega.