Sotsiaalhoolekande seaduse järgi on õigus nii lapsehoiu- kui ka tugiisikuteenusele kõigil lastel, kellel on vajadus selle järele tuvastatud. Siiski on kitsaskohti nii teenuse taotlemisel, kasutamisel kui ka korralduses. Veelgi keerulisem on tugiteenuseid osutada ja hoida väga väiksele, ent spetsiifilisele sihtrühmale: harva esineva haigusega ehk harvikhaigusega lastele ning nende perele. Hätta jäävad nii pered kui ka teenuseosutajad, toetust vajavad ka lapsehoidjad ja tugiisikud.
Teenusmajanduse instituut Lääne-Virumaal Mõdrikul on eriline kohake, kuhu on koondunud tarkusi omandama ja jagama need, kes eelistavad loomuomast ning toetavat keskkonda.
Abi otsiv traumakogemusega inimene puutub taastumise teekonnal kokku paljude teenuseosutajatega. Kas ta saab aga päriselt abi ja kuidas see kogemus mõjutab tema edasist valmisolekut abiasutustega suhelda ja tema vaimset tervist? Vastuseid selle kohta saaksime tagasisidest teenuste kohta. Tuleb aga välja, et sellist jooksvat sisulist tagasisidet pahatihti ei korjatagi. Üks suurimaid takistusi on abi pakkuvate organisatsioonide ja nende töötajate hirmud.
Kohalikud omavalitsused peavad tänases majandusolukorras teenuste osutamisel raha eriti mõistlikult paigutama. Eestis välja arendatud Fleet Complete hoolekanderakendus aitab optimeerida koduhooldustöötajate tööaega, tõhustada koostööd, vähendada sotsiaaltranspordi kulutusi ning parandada eakatele osutatava teenuse kvaliteeti.