Iga laps vajab tähelepanu ja tuge. Programmis „Vanem vend, vanem õde” osalejad loovad sõprussuhteid, mis kestavad kaua ja pakuvad rõõmu mõlemale poolele.
Numbris 3/2021 saab lugeda Eesti ja välisautorite artikleid, mis annavad mõtteid, kuidas suurendada oma säilenõtkust ja keeruliste olukordadega toime tulla. Tutvustatakse ka uusi suundi sotsiaaltöö korralduses ja eri sihtrühmade heaolu ja õigusi puudutavate uurimuste tulemusi.
„Keeruline aeg aga sunnib pingutama, leidma teistsuguseid suhtlemis- ja koostööviise ning küsima abi, kui üksi ei jaksa. Sotsiaaltöötaja heaolust sõltub tema kliendi heaolu,” kirjutab Sotsiaaltöö septembrinumbri eessõnas ajakirja kolleegiumi liige, Tallinna Ülikooli sotsiaaltöö professor Karmen Toros.
Aasta sotsiaaltöötaja Johanna Hollo on õppinud raskes ja pingelises ametis hästi hakkama saama ning lahendusi leidma. Vahel peljatakse noore inimese pakutud abi vastu võtta, kuid rõõmu teeb, kui saab aidata natukenegi. Töö ei saa otsa kunagi ja rutiinigi ei teki.
Vaatenurga muutmine – mitte klient, vaid oma eluilma asjatundja – mõjutab sotsiaaltöö mõistmist, selle tulemusena muutub nii sotsiaaltöö õpetajate kui ka tulevaste sotsiaaltöötajate roll.
Sotsiaalkampaania „Laps on pereootel” pani 5% elanikkonnast tõsiselt kaaluma hoolduspere vanemaks hakkamist. Peamine sõnum oli, et laps ootab, vajab, väärib või soovib peret või kodu.