Social Work

Milline on perekodus elavate laste vaade suhetele bioloogilise perekonnga? Artiklis tutvustab Liina Kõiv oma magistritöö tulemusi, kust selgub, et bioloogilisest perest eraldatud lapsed mõtlevad sageli oma perele ja soovivad sellest rääkida. Oma bioloogilise pere liikmete tundmine muudab lapsed enesekindlamaks ja annab neile teadmisi ka iseenda kohta.

Iga laps vajab tähelepanu ja tuge. Programmis „Vanem vend, vanem õde” osalejad loovad sõprussuhteid, mis kestavad kaua ja pakuvad rõõmu mõlemale poolele.

Justiitsministeeriumi ja rakendusliku antropoloogia keskuse uuringust selgus, et süüteomenetluses osalevatele noortele tekitab pingeid ja suhtlusbarjääre see, kui spetsialistid suhtuvad neisse eelarvamusega ega proovigi inimlikku kontakti luua.

Artikli eesmärk on tutvustada sel kevadel kaitstud Julia Dunetsi magistritööd, mis uuris hoolduse katkestamist hooldusperedes. Teema on oluline, sest paigutuse stabiilsus ja järjepidevus on oma sünniperedest eraldatud laste elus, ja seega ka asendushoolduse praktikas, oluline eesmärk. Kvalitatiivses uurimuses osalesid üheteist Eesti lastekaitsetöötajat ja üks PRIDE koolitaja, kes olid kokku puutunud hoolduse katkestamisega hooldusperedes.

Sotsiaalkindlustusamet viib ellu projekti, mille käigus töötatakse välja riikliku perelepitusteenuse korraldusmudel ning koostatakse koolitusprogramm, mille alusel valmistatakse ette perelepitajaid. Tegeldakse ka inimeste teavitamisega ning õige pea alustatakse teenuse piloteerimisega.

Tallinna Ülikooli tudengite korraldatud uuringust, mis tehti 7.–9. klassi õpilaste seas, selgus, et COVID-19 on avaldanud mõju noorte omavahelisele suhtlemisele ja sotsialiseerumisele. Osa õpilaste õppeedukus on saanud kriisis kannatada, kuid on ka noori, kes näevad kriisi tõttu kehtestatud piirangutes positiivsetki.