Social Work

2022. aasta veebruaris lahvatanud täiemahuline sõda Ukrainas sundis miljoneid inimesi jätma maha oma kodud ja otsima turvalisust teistes riikides. Eesti oli üks neist riikidest, kus loodi kiiresti süsteem, et pakkuda saabujatele ajutist peavarju ja esimest tuge. Milline oli Ukraina sõjapõgenike elu lühiajalistes majutuskohtades? Kuidas aitasid psühhosotsiaalse kriisiabi teenused neil kohaneda ja uue eluga alustada?

Alates 2022. aastast on Eestisse saabunud tuhandeid Ukraina naispõgenikke, kelle kohanemist takistavad keelebarjäär, töö- ja pereelu ühitamise raskused ning sooline ebavõrdsus. Mõttekoja Praxis ja Ukraina naiste korraldatud uuring tõi esile peamised probleemid, nagu dokumentide viivitused, tööturule pääsemise takistused ja ebapiisav tugi. Artikkel käsitleb neid murekohti ja pakub lahendusi, kuidas saaks Eesti põgenikke paremini paremini toetada.

Artikkel tutvustab uuringut, kus vaadeldi, mis ootused on sisserändajatel ja koolitajatel sotsiaaltöötaja kultuurilisele kompetentsusele ning kuidas mõtestatakse rändekogemuse rolli sisserändaja elus.

Paljud pagulased kogevad stressi ja traumaatilisi sündmusi nii oma põgenemisteekonnal kui ka enne seda. Mitmed neist on kaotanud pereliikmed, sõbrad ja kodud, kogenud vägivalda või piinamist. Seetõttu võib neil esineda vaimse tervise probleeme, mis mõjutavad nende elu ja kohanemist oluliselt.

Kuidas mõista paremini meile saabuvaid pagulasi, et osata neid hästi toetada ja võimestada? Annela Samuel jagab magistritöö „Islamimaadest pärit pagulasnaiste kohanemine Tallinnas” kirjutamise ajal saadud kogemusi. Oma artikliga juhib ta tähelepanu võimalusele kasutada visuaalseid meetodeid laiemalt nii teadustöös kui ka sotsiaaltöötaja igapäevatöös.