Artikkel põhineb pediaatri, Islandi nõustamis- ja diagnostikakeskuse asedirektori Solveig Sigurðardóttiri ettekandel, mille ta pidas 19. oktoobril Tallinnas konverentsil „Mida vajab erivajadusega laps ja tema pere?“.
Arengukava keskendub esmatasandi tervishoiu ambulatoorsetele teenustele, näiteks perearstiabi, hambaravi, apteegiteenused, füsioteraapia ja kliiniline psühholoogia. Ühegi üksiku eriala arengut ei käsitleta, vaid vaadatakse esmatasandi tervishoidu kui tervikut. Sotsiaalvaldkonda nähakse olulise koostööpartneri ja sidussüsteemina.
Koostööd sotsiaal- ja tervisevaldkonnas peetakse tähtsaks ja selle nimel ollakse valmis pingutama. Järgmisel kahel aastal jätkatakse inimkeskse koordinatsioonimudeli katseprojektiga, mis tugevdab keerulise abivajadusega inimeste heaks tegutsevaid võrgustikke.
Tervisekassa katsetab uusi viise, kuidas parandada tervishoiuteenuseid kasutavate inimeste elukvaliteeti, rakendades raviteekonnapõhist käsitlust. See võimaldab vaadata tervishoiusüsteemist kaugemale ja parandada ravi lõimitust sotsiaalteenustega.
Aegumistähtaegu ja nende kohaldamise tingimusi on oluline teada nii võlausaldajal, et tagada õigeaegne nõuete esitamine ja õiguste kaitse, kui ka võlgnikul, et kasutada võlakoormusest vabanemise võimalust.