Artikli eesmärk on heita valgust sotsiaaltöö alal kaitstud doktoritööde sisule ja analüüsida Eesti sotsiaaltööteaduse suundumusi, lähtudes kolmekümneaastasest lähiajaloost.
Sotsiaaltöö eriala teke taasiseseisvunud Eestis oli otseselt seotud ühiskondlike muutustega, mis tõid kaasa sotsiaalsete probleemide laiema tunnistamise ning ühtlasi vajaduse koolitatud sotsiaaltöötajate järele. Akadeemilise eriala arengut Tallinna Ülikoolis on oluliselt mõjutanud ülikoolis toimunud struktuurimuutused ja reformid.
Mis on professionaalse sotsiaaltöö võimalused ehk erialase pädevuse plussid võrreldes heategevusliku tööga? Kuidas ennast mitte kaotada ehk millised on reflekteerimise võimalused ja kuidas seda teha? Mida tähendab sotsiaaltöös praegu ja ehk ka tulevikus kutsumusel põhinev professionaalne tegevus?
Artiklis anname ülevaade inimõigusharidusest Euroopa mitme riigi sotsiaaltöö kõrgkoolides. Ülevaade ei ole kõikehõlmav, kuid peaks andma aluse ja lähtepunkte aruteludeks ning sotsiaaltöö õppekavade süsteemseks hindamiseks Euroopas inimõigushariduse vaatenurgast. Toome ka mõned konkreetsed näited Hollandist ja Soomest.
Läbipaistev otsustusprotsess parendab ja kindlustab professionaalset käitumist. Selleks on vaja erilisi teadmisi ja oskusi, kuid ka võimu ja õigust anda hinnanguid.