Social Work

Tehnoloogilised abivahendid ei ole imerohi, kuid nad võivad muuta dementsusega inimeste ja nende lähedaste igapäevaelu oluliselt turvalisemaks ja lihtsamaks. Mis küsimused vajaksid lahendamist, et tehnoloogia võimalused oleksid inimestele paremini kättesaadavad?

Paljude Eesti piirkondade sotsiaal- ja tervishoiuteenuste osutajad on harjutanud koordinatsioonimudeli alusel toimivat võrgustikutööd. Pöörduda võib hoolduskoordinaatori poole, et saada tuge keerulise ja pikaajalise abivajadusega inimesele. Taotlusvoorust saab kevadeni 2026 küsida toetust, et jätkata kõnealust tegevust või alustada uue projektiga.

Riigikogu võttis vastu töötuskindlustuse seaduse muudatused, mille järgi muutub 1. jaanuarist 2026 töötushüvitiste maksmise kord. Seniste töötutoetuse ja töötuskindlustushüvitise asemel on edaspidi ühtne töötuskindlustussüsteem.

Sel suvel oli artikli autoritel au võõrustada Eesti delegatsiooni. Valdkonna arendajate ja korraldajate külaskäik aitas kinnistada teadmisi ja saada ülevaate dementsusega inimestele mõeldud hoolekande- ja tervishoiuteenuste uuendustest Šotimaal. Jagati ka teadmisi ja nõuandeid koduteenuste ning tulevaste hooldekodude arendamiseks Eestis, kus oleksid esikohal dementsussõbralik keskkond ja praktika.

Kuidas on Jaapanis, kus on kõige rohkem vanemaealisi, korraldatud kogukondlik hooldus ja tugi dementsusega inimestele, spetsialistide ettevalmistus ning koolitus? Kuidas toetatakse perekondi? Milliseid tehnoloogilisi lahendusi kasutatakse dementsusega inimeste toetamiseks ja millised on riigi ees seisvad probleemid ning tulevikuväljavaated?

Dementsusega inimeste ja nende perede toetamiseks on oluline pakkuda laia valikut teenuseid, mis rahuldaksid nende meditsiinilisi, sotsiaalseid ja ka psühholoogilisi vajadusi. Tähenduslikke ajaveetmise võimalusi vajaksid ka kerge või mõõduka mäluhäirega inimesed.