Social Work

Praeguse erihoolekandeteenuste osutamise mudeli ning uue isikukeskse ja komponendipõhise teenusemudeli mõjuanalüüsi kohaselt oleks uue mudeli järgi korraldatud süsteem küll oluliselt kallim, kuid vastaks paremini inimeste vajadustele.

Uue mudeli järgi psüühilise erivajadusega inimestele abi korraldanud kohalike omavalitsuste kogemus näitab, et selline lähenemine võimaldab probleeme varem märgata ja kiiresti ning paindlikult tegutseda.

Kas Eesti erihoolekande asutuste juhtide juhtimisstiil on pigem perspektiivset või pragmaatilist laadi ning kuivõrd on juhtimisstiilid seotud tegevusjuhendajate motivatsiooniga jätkuvaks tööks sama juhiga?

Koroonaviirusest põhjustatud eriolukorras on erihoolekande töötajatel ülesandeid topelt – teha kõik endast olenev, et viirus ei jõuaks üksustesse ning jätkata samal ajal klientidele kodus tegevuste ja toetuse pakkumist. Mõlemad ülesanded nõuavad töötajatelt nii distsipliini kui ka loovust – kõrgendatud hügieenireeglite järgimise nõue eeldab tähelepanu ja järjepidevust. Kõige kindlamalt saab kliente kodus hoida siis, kui pakkuda neile päeva jooksul huvitavat ja aktiivset tegevust.

Infoühiskonna muutuste keerises jääb enda eest hoolitsemine tihti tagaplaanile. Eriti vajavad märkamist ja tuge vaimse tervise raskustega või vähesemate võimalustega inimesed, nt noored, kes on alustamas iseseisvat elu ning üritavad toime tulla ka kriisist taastumisega.

Simone Epro uuris 2017. aastal Tartu Ülikoolis kaitstud magistritöös, kuidas intellektipuudega inimesed kirjeldavad iseennast ja oma argipäeva; kuidas nad käsitavad neile pakutavaid teenuseid ja neid abistavaid inimesi ning kuidas pakutavad teenused haakuvad intellektipuudega inimese argieluga.