Social Work

Sel suvel oli artikli autoritel au võõrustada Eesti delegatsiooni. Valdkonna arendajate ja korraldajate külaskäik aitas kinnistada teadmisi ja saada ülevaate dementsusega inimestele mõeldud hoolekande- ja tervishoiuteenuste uuendustest Šotimaal. Jagati ka teadmisi ja nõuandeid koduteenuste ning tulevaste hooldekodude arendamiseks Eestis, kus oleksid esikohal dementsussõbralik keskkond ja praktika.

Kuidas on Jaapanis, kus on kõige rohkem vanemaealisi, korraldatud kogukondlik hooldus ja tugi dementsusega inimestele, spetsialistide ettevalmistus ning koolitus? Kuidas toetatakse perekondi? Milliseid tehnoloogilisi lahendusi kasutatakse dementsusega inimeste toetamiseks ja millised on riigi ees seisvad probleemid ning tulevikuväljavaated?

Dementsusega inimeste ja nende perede toetamiseks on oluline pakkuda laia valikut teenuseid, mis rahuldaksid nende meditsiinilisi, sotsiaalseid ja ka psühholoogilisi vajadusi. Tähenduslikke ajaveetmise võimalusi vajaksid ka kerge või mõõduka mäluhäirega inimesed.

Milline peaks olema erihoolekande korraldus, et see toetaks kõige paremini eri vanuses ja erisuguste vajadustega teenusekasutajate iseseisvat elu ning kogukonnaelus osalemist? Inimeste ja nende perede kogemus, teiste riikide praktika ning uuringud näitavad kätte poliitikakujundamise selge suuna.

Hoolekande riiklik põhimõte on toetada inimesi nii, et nad saaksid võimalikult kaua kodus elada. Dementsusega inimene ja tema lähedased vajavad selleks tuge ja abi, sh sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna teenuseid. Kui inimene elab hooldekodus, siis saab kaasa aidata sellele, et ta tunneks end seal võimalikult hästi.

Äsja valminud vanemluse toetamise valdkonnaülene tegevuskava aastateks 2024–2030 aitab tagada lastele ja peredele suunatud ennetusprogrammide jätkusuutliku rahastamise ning tugevdada vanemluse toetamist Eestis.