Social Work

„Taastava õiguse peaeesmärk pole süüdlase karistamine, vaid ennekõike asjaosaliste lepitamine ja kuriteoga tekitatud kahju heastamine”, kirjutab ajakirja Sotsiaaltöö nr 4/2020 eessõnas justiitsminister Raivo Aeg.

Taastavas õiguses kasutatakse erisuguseid praktikaid. Üks meetod, mida hakati selle aasta kevadise COVID-19 kriisi ajal laialdasemalt rakendama ka Eestis, on aruteluring (ingl circle).

Noorsoopolitseiniku igapäevatöös tähendab taastava õiguse põhimõtetest lähtumine enamasti kasvatuslike ehk mittekaristuslike mõjutusvahendite eelistamist karistuslikele.

Eva Üprus (33) töötab vanglast vabanenute tugiisikuna. Ta julgustab kolleege hoidma oma süda, meel ja uks avatuna, sest kunagi ei tea, kelle elu võib seeläbi muutuda. Enda oma ju muutub siis ka alati.

Artikkel käsitleb taastava õiguse teoreetilisi aluseid ja põhimõtteid ning võrdleb seda traditsioonilise, karistusel põhineva kriminaalõigusega. Taastava õiguse väärtused, nagu sotsiaaltöö omadki, on suunatud solidaarse ühiskonna arendamisele, inimsuhete parandamisele, inimeste lõimumisele ja kogukondade tervendamisele.

Õigusrikkumistele lähenetakse viisil, mis võimaldaks teo toime pannud noorel mõista selle mõju ning heastada tekkinud kahju. Fookus on kannatanu turvatunde ja rikutud suhete taastamisel ning vähem sellel, mis karistuse noor peaks saama.