Haabersti sotsiaaltöötajad toetavad abivajajaid ja püüavad vastu pidada

Karmen Kaar, Angela Altmets, Kerli Sööt, Tiina Juurik
Haabersti Linnaosavalitsuse sotsiaalhoolekande osakond

---

Haabersti, üks kaheksast Tallinna linnaosast, on mitmekesise asustuse ning pika mere- ja järverannaga piirkond, kus on nii suuri kortermaju kui ka aedlinnaala. Siin on mitu kogukonna- ja piirkondlikku keskust. Rahvaarv tänavu 8. veebruari seisuga on 49 619. Siin elab 3648 kuni kuueaastast last, 7–18-aastaseid noori on 6599, kõige enam, 29 715 on 19–64-aastaseid elanikke, vähemalt 65-aastaseid on 9657. Haabersti on kujunemas hinnatud elukohaks tallinlastele, kes eelistavad eeslinnaelu. Seega on see üks suurima rahvastiku kasvu väljavaatega linnaosasid. Elanike arvu suurenedes kasvab ka sotsiaaltöötajate töökoormus. Linnaosa elanikkond on eesti- ja venekeelne, aina rohkem läheb vaja ka teiste võõrkeelte oskust, nt inglise, ukraina, araabia.

Toetused ja teenused lisanduvad vajaduse järgi ja abivajaduse hindamise alusel ning peavad olema abistavad ja tõhusad.

Kohalikus omavalitsuses muutub sotsiaaltöö üha olulisemaks valdkonnaks, sest inimeste igakülgne toimetulek tagab nende heaolu. See on kohaliku omavalitsuse üks suuremaid kuluartikleid. Kohalikus omavalitsuses peab sotsiaaltöö olema suunatud elanikele, kes on sattunud raskustesse ja keda eelkõige on vaja mõista ja nõustada, et nad saaks eluga edasi minna. Toetused ja teenused lisanduvad vajaduse järgi ja abivajaduse hindamise alusel ning peavad olema abistavad ja tõhusad.

Haabersti linnaosa valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnas töötab 19 inimest ja seal on sotsiaaltoetuste, sotsiaalteenuste ja lapse heaolu talitused. Töötajate hulgas on nii kogemusteta noori kui ka väga kogenud kauaaegseid spetsialiste.

Sotsiaaltoetuste ja -teenuste talituste tegevus

Sotsiaaltoetuste talituses on kuus spetsialisti, kes tegelevad nõustamisega ja määravad nii riiklikke kui ka kohaliku omavalitsuse toetusi. Tegevust koordineerib juhtivspetsialist, kes on töötanud Haabersti linnaosa valitsuses üle kahekümne aasta. Toetuste talituses on töö jagatud kõigi spetsialistide vahel ühtlaselt, mis tähendab, et tööülesanded on kõigil sarnased ega ole määratud kindlat ringkonda või kitsa valdkonna ülesandeid antud ühele spetsialistile. Peame seda oluliseks, sest nii ei kinnistu kliendid ühele kindlale isikule ja spetsialistidel on omavahel arutades kergem leida konkreetse inimese vajadusi arvestavaid paremaid lahendusi.

Ka sotsiaaltöös paitab hinge hea tagasiside, mis aitab ennetada ametniku läbipõlemist.

Sotsiaalteenuste talituses on praegu ametis neli spetsialisti, kelle ülesanne on sotsiaalnõustamine ja nii riiklike kui ka kohaliku omavalitsuse teenuste koordineerimine ning osutamine. Peamiselt tegelevad talituse töötajad hooldaja määramisega, suunavad üldhooldusteenusele, korraldavad sotsiaaltransporti ja teevad eestkostetoimingud.

Hooldaja määramisega satub sotsiaalhoolekande osakonna vaatevälja palju uusi abivajajaid. Abivajaduse hindamisel võib ilmneda rohkem nüansse ning selgub hoopis suurem täiendavate teenuste ja abivajadus.

Palju aega võtab sotsiaaltranspordi vormistamine: ametnik on otsekui logistik transporditeenuse osutaja ja kliendi vahel. Iga sõidusoov tuleb sisestada programmi eraldi ja üksikasjalikult.

Ka eestkoste seadmine, olukorra selgitamine, kohtule arvamuste koostamine ja istungitel osalemine võtab aega. Tihti on vaja kiiresti otsustada, kui inimene on sattunud abitusse olukorda, tema tervislik seisund on halb ja toimetulek häiritud. Iga päev lahendatakse jooksvaid probleeme ja ülesandeid.

Viimase aja üks suuremaid koostöiseid ettevõtmisi oli aastatel 2019–2022 rakendatud insuldiprojekt, kuhu Haabersti oli kaasatud Tallinna linnast koos teiste linnaosadega. Projekti kaudu pakuti inimestele ühe aasta jooksul pärast insulti individuaalset tuge: hinnati tema ja lähedaste hetkevajadusi, nõustati ja pakuti kiiret infot taastumisvõimaluste kohta. Jätkame inimeste abistamisel koostööd Lääne-Tallinna Keskhaigla sotsiaaltöötajatega.

Meilgi annab tunda kvalifitseeritud tööjõu puudus ja sotsiaaltöötajate järjest suurenev töökoormus.

Käesoleva aasta juuni-juuli oli teenuste talituse spetsialistidele väga pingeline hooldusreformi käivitamise tõttu: kahe nädala jooksul tuli vormistada hooldekodu klientidele, keda meie linnaosas on üle kahesaja, uued teenuse otsused. Suvi on puhkuste aeg, seega tuli talituse töö ümber korraldada. Kuid lõpp hea, kõik hea, sest nagu kogemused näitavad, saavad sotsiaalhooldekande osakonna spetsialistid hakkama ka võimatuga.

Meie head koostööpartnerid on Tallinna Sotsiaaltöö Keskus ja Iru Hooldekodu, teiste linnaosade kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajad, korteriühistud, hoolekande- ja meditsiiniasutused, perearstid, turvakodud, teenuseid osutavad asutused ja lepingupartnerid, kinnipidamisasutused, töötukassa, tervisekassa, sotsiaalkindlustusamet, sotsiaalministeerium jpt.

Lastega perede heaolu edendamine

Tallinna iga linnaosa lastekaitsetöös on oma eripärad. Haabersti kiituseks saab öelda, et nii mõnigi probleem, näiteks mõnuainete kuritarvitamine ja sellega seotud üledoosid, on meid õrnemalt riivanud. Kahjuks aga jagub koolikohustuse täitmise raskustega lapsi, nii vaimse kui ka füüsilise lähisuhtevägivalla juhtumeid, hooletusse jäetud lapsi, keerulisi peresuhteid, alkoholi liigtarvitamist, kiusamist ja tõrjumist.

Lapse heaolu talituse eesmärk on tagada piirkonna laste turvatunne ja heaolu. Igapäevatöö koosneb nõustamisest, jõustamisest, motiveerimisest, toetamisest, teenus(t)ele suunamisest, kodukülastustest, võrgustikutööst. Suuresti hõlmab see tööd lapse ja tema perega ning juhtumist olenevalt on kaasatud ka lapse tugivõrgustik. Võrgustiku moodustavad enamasti lapse onud-tädid, vanavanemad, mõni teine lähedane isik, treener, kooli- või lasteaiatöötajad, perearst või hoopis mõni erialaarst, politseinik, psühholoog, turvakodu töötajad jt.

Peame oluliseks head omavahelist läbisaamist, üksteise toetamist, ühe asja eest väljas olemist.

Lapse ja perede toetamiseks on Tallinnal palju lepingupartnereid, kelle juurde on spetsialistil võimalik laps suunata: EELK Diakoonia ja Ühiskonnatöö SA, MTÜ Suunatuli, MTÜ Eriliste Laste Varajase Toetamise Keskus A-akadeemia, SA Eesti Lastefond, MTÜ Vaiter, MTÜ Caritas Eesti, MTÜ Lastekeskus Tähetorn. Kasutada saab Tallinna Perekeskuse, Tallinna Laste Turvakeskuse ja Tallinna Lastekodu teenuseid. Heaks koostööpartneriks on saanud kriisinõustamise ja eneseleidmise keskus Mahena.

Koostööpartneritest peame väga lugu, sest nendeta oleks ametnik selle võrra jõuetum. Paneme seljad kokku, et aidata laps ja pere raskuste korral õigele rajale tagasi.

Toetame teenustega lapse ja pere heaolu ning kui märkame ka pisikesi positiivseid muutusi, pakub see eduelamuse ning võimaluse kaasa aidata lapse eluterve tuleviku kujundamisele. Nagu igas valdkonnas, nii ka sotsiaaltöös paitab hinge hea tagasiside, mis aitab ennetada ametniku läbipõlemist.

Lapse ja perede toetamiseks on Tallinnal palju lepingupartnereid.

Lisaks töö positiivsele küljele põrkume ka olukordadega, kus tunneme abitust, sest perele vajalik ei ole kättesaadav. Ilmselt nii mõnigi lapse heaolu spetsialist saab siinkohal mõttes kaasa noogutada. Näiteks suitsiidiohus lapsed ja noored on Eestis üsnagi täbaras olukorras. Neile vajalik järjepidev kompleksteenus on veel lapsekingades, sest teenuseosutajaid selles valdkonnas on vähe ja järjekorrad pikad.

Vähekindlustatud peresid saame aeg-ajalt toetada toidupakiga, õla on alla pannud MTÜ Koos Laste Heaks. Kooli alguse puhul kingib Punase Risti Tallinna selts komplekteeritud ranitsa ja need antakse üle vahval ranitsapeol. Ranitsakampaaniat rahastab Tallinna linn. Punase Risti Tallinna selts toetab vähekindlustatud peresid majapidamis- ja hügieenitarvete pakiga. Mõned suurfirmad on aeg-ajalt kinkinud olmetarbeid, mida oleme jaganud koos Haabersti vaba aja keskuse noortekeskusega.

Suhtleme päris tihedalt teiste linnaosade lapse heaolu spetsialistidega ja kasutame võimalust osaleda üleriigilistel (veebi)koolitustel. Meid toetab teadmine, et kõrval kabinetis, teises linnaosas või maakonnas on kolleegid, kelle poole saab vajaduse korral oma rõõmude ja muredega pöörduda.

Kriisid muudavad tugevamaks

Viimaste aastate kriisid on päris palju mõjutanud osakonna töökorraldust. Varem olid tööülesanded jaotatud spetsialistide vahel, kuid koroonapandeemia pani meid rohkem ühiselt tegutsema. Kriisi alguses oli suur teadmatus ja lisaks igapäevatööle tuli hakata kiiresti lahendama pakilisi probleeme: aidata isolatsioonis olijaid, toimetada kätte toidukorve, jagada maske, väljastada vaktsineerimistõendeid ning kaitsta ka meie töötajaid viiruse eest. Märgatavalt rohkem oli vaja üksteist töiselt toetada, tööjõupuudus suurendas läbipõlemise ohtu.

Raskel pandeemiaajal ei olnud võimalik tööd lõpetada või osakonda sulgeda, vaid tuli kiiresti välja mõelda lahendusi, mis võimaldaks jätkata abistamist. Graafiku alusel käisime tööl vahetustega, tekitasime mobiilse kontori asutuse aatriumisse ja loomulikult olid kasutusel kõikvõimalikud kaitse- ja desovahendid. See olukord ja tavarutiinist väljumine muutis paljuski paindlikumaks osakonna töö ning tugevdas kokkuhoidmist ja meeskonnatööd.

Kriisid on meid arendanud ja õpetanud, kuidas leida väljapääsmatutes oludes parimaid lahendusi.

Koroonakriis oli vaibumas, kui sotsiaaltöötajail tuli hakata menetlema energiatoetusi. Kui algas Ukraina sõda, tähendas, see et lisaks töökoormusele tuli hakkama saada töö emotsionaalsema poolega. Tekkisid hirmud ja tihti haletsus, mida ei saanud välja näidata, vaid tuli abivajajate jaoks olemas olla. Toetuste talituse spetsialistid olid oma töö kõrvalt ka vabatahtlikutena abiks Ukraina sõjapõgenike keskuses. Oleme kindlad, et kriisid on meid arendanud ja õpetanud, kuidas leida väljapääsmatutes oludes parimaid lahendusi ja kasvatanud toetavaks professionaalseks tööpereks.

Kust leida uusi kolleege?

Sarnaselt kogu Eesti sotsiaalsüsteemiga annab meilgi tunda kvalifitseeritud tööjõu puudus ja sotsiaaltöötajate järjest suurenev töökoormus. Haabersti elanike arv kasvab jõudsalt, mis tähendab, et ametnikele tuleb tasapisi tööd juurde. Iga kord, kui on vaja täita vakantne ametikoht, on mure suur, sest erialaharidusega inimesi napib. Ülikoolides omandavad kümned ja kümned inimesed sotsiaaltöö haridust, kuid kahjuks jõuab „põllule“ neid vaid käputäis. See paneb pead murdma, kuhu kaovad meie kõrgelt haritud võimalikud tulevased kolleegid?

Meil on olnud probleeme personaliga, sest väga keeruline on leida sotsiaaltöö hariduse ja sobivate isiksuseomadustega töötajaid. Olemasoleva personaliga oleme oma tööga hakkama saanud ja praegu võime olla rahul, et kõik ametikohad on täidetud pädevate ning toredate inimestega. Oleme kirju seltskond ja see meid ühendab ning rikastab.

Sotsiaaltöö on eriala, millel on ühiskonnas tähtis missioon ja on ka eeliseid. See on võimalus teha õpitud erialatööd, mis pakub nii arengu- kui ka karjäärivõimalusi. Tööjõud on kasvav väärtus ja tänapäeva elukestev õpe on väga suur enesetäiendamise võimalus ning motivaator.

Hoiame ja toetame üksteist

Sotsiaaltöö areng on väga dünaamiline, ka andmebaaside arenduste ja seadusemuudatustega peab pidevalt kursis olema. Seetõttu osalevad meie töötajad usinasti täienduskoolitustel ja infotundides. Oleme oma osakonda tellinud ka koolitusi aktuaalsetel teemadel. Näiteks on meile pidanud põneva loengu koolitaja Jaanus Kangur, oleme osalenud ka Kristel Rannaääre koolitusel.

Oma vaimse tervise hoidmiseks ja parandamiseks on meile võimaldatud tasuta nii psühholoogi, nõustaja kui ka töönõustamise teenust. Iga sotsiaaltöötaja saab nädalas kasutada ühe kodukontori tööpäeva ja kuigi meil on kord nädalas oma osakonna koosolek, kasutatakse endiselt nii linnas kui ka teiste omavalitsuste või asutustega suheldes Teamsi võimalust. Puhkuse püüame planeerida nii, et igaüks saaks oma soovi järgi osa nii suvest, sügisest, kevadest kui ka talvest.

 Meid toetab teadmine, et kõrval kabinetis, teises linnaosas või maakonnas on kolleegid, kelle poole saab vajaduse korral oma rõõmude ja muredega pöörduda.

Stressirohke töö juures tuleb pidevalt leida võimalusi, kuidas töötajaid motiveerida ja nende „patareisid laadida“. Üks võimalus on ühised väljasõidud või tegevus, mis viib töötajad igapäevasest tööelust korraks välja, võimaldab kaastöötajatega vabas keskkonnas töövälistel teemadel suhelda ja ühendab ning tugevdab kollektiivi. Raskel ajal on selliseid hetki väga vaja, sest need panevad töötajate silmad uuesti särama ja annavad värske hingamise. Meil on olnud ja kindlasti on ka edaspidi toredaid, liitvaid ühisüritusi, nagu liivakaartide valmistamine, väljasõit Käsmu ja Kuusiku loodustallu, tutvumine Rebala hobutalliga, töötuba mereandide ja käsitöökommide valmistamisega jm.

Sotsiaalhoolekande osakonnas peame oluliseks head omavahelist läbisaamist, üksteise toetamist, ühe asja eest väljas olemist. Kolleegidena oleme nagu musketärid: kõik ühe asja eest väljas ja üksteisele toeks. Inimestena olema aga kõik väga erinevad, igaüks oma tugevate külgede ja vigadega, oma perede ja hobidega, oma mõtete ja tegemistega.

Hea koostöö teiste ja oma linnaosa kolleegidega

Ääretult hea on tunnistada, et koostöö teiste asutuste ja linnaosavalitsustega sujub hästi. Tunda toetava õla tunnet, et me ei ole üksi. Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet korraldab Tallinnas sotsiaalhoolekannet ning linnaelanike haiguste ennetamise ja tervise edendamisega seotud tegevust, pakkudes ka meile tuge. Igakuised kokkusaamised toetuste talituste juhtivspetsialistidega annavad häid tulemusi, arutelud on sisutihedad ja põhinevad klientide vajadustel.

Ka meie linnaosa teised töötajad on olnud ja on suureks abiks. Meil on tubli linnaosavanem, kes kureerib meie osakonna tööd, osaleb meie koosolekutel, arutab küsimusi ja koos otsime lahendusi. Eelarvespetsialistiga räägime rahast, arutame läbi ostud ja tasulised koolitusvõimalused. Linnamajanduse osakond abistab olmemurede korral. Juristilt saame abi juhtumite käigus tekkivate õiguslike probleemide lahendamiseks. Rahvastikuregistri spetsialistidega oli tihedam koostöö sõjapõgenike saabumisel, aga ka muul ajal oleme nende abi vajanud.

Meil on üks suurem mure või pigem ootus, mis on tegelikult kogu linnaosavalitsuse töötajatel. Haaberstisse on juba aastaid lubatud uut maja ehk nüüdisaegseid tööruume ja -tingimusi, kuid siiani meie unistus veel täitunud pole. Elame lootuses, et ühel päeval see siiski juhtub.

Haabersti linnaosa valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna toredad ja usinad spetsialistid teavad, et tööle tuleb tulla rõõmsa meelega ning päev lõpetada rahulolutundega kordaläinud päevast.

Artikkel ilmus ajakirjas Sotsiaaltöö 3/2023.