Skip to content

Vereringeelundite haigused olid poolte surmade põhjuseks

Uudis

Tervise Arengu Instituudi (TAI) surma põhjuste registri (SPR) esialgsetel andmetel suri 2020. aastal Eestis 15 643 inimest, kellest 7406 olid mehed ja 8237 naised. 

Sarnaselt eelmistele aastatele olid peamiseks surma põhjuseks vereringeelundite haigused  (7687), teisel kohal olid pahaloomulised kasvajad (3636) ja kolmandal kohal õnnetusjuhtumid, mürgistused ja traumad (955). Järgnesid seedeelundite haigused (759) ja hingamiselundite haigused (710).

Image removed.

Uuest koroonaviirusest SARS-CoV-2 põhjustatud haigus COVID-19 oli 201 inimese surma põhjuseks, kellest 96 olid mehed ja 105 naised. COVID-19 põhjustatud surmade arv oli suurim vanuserühmas 75-aastased ja vanemad (152). Kuna vanemates vanuserühmades on naisi rohkem kui mehi, seletab see suuremat COVID-19 surmade arvu naiste hulgas.  Alla 65-aastaste vanuserühmas oli surmasid 19 ning 65–74-aastaste hulgas 30. Kuude lõikes esines kõige rohkem COVID-19 surmasid (89) detsembris.

TAI osaleb rahvusvahelisi suremusandmeid analüüsivates teadusprojektides. Euro-MOMO raames väljatöötatud matemaatilise analüüsi meetodite abil saab hinnata suremuse muutust ilmastikutingimuste tõttu (kuuma- ja külmalained) ja hooajaliste haiguspuhangute ajal  ning seda on rakendatud nii gripi, kui ka COVID-19 seotud liigsuremuse ehk tavapärasest suurema suremuse (excess mortality) hindamiseks. Vastavalt Euro-MOMO andmetele oli Eestis 2020. aasta lõpus suremus oodatust mõnevõrra suurem, kuid tõus ei olnud suur võrreldes mitmete Lääne-Euroopa riikidega nagu näiteks Belgia, Suurbritannia, Portugal ja Hispaania.

2020. aasta surma põhjuste andmed on esialgsed, neid täpsustakse ning ja eelmise aasta lõplikud andmed avaldab TAI surma põhjuste register 3. mail 2021.

Kuidas kogutakse ja määratakse surma põhjuste andmed?

Surma põhjuse teatise täidab arst. TAI surma põhjuste register (SPR) pärib surma põhjuste andmeid elektroonselt Tervise infosüsteemist (TIS) igal tööpäeval.

Surma algpõhjus valitakse surma põhjuste teatisega kogutud info põhjal SPR-is vastavalt WHO juhistele. Surma algpõhjus võib muutuda, kui arstil on täiendavaid andmeid, mis laekuvad hiljem (näiteks histoloogia, toksikoloogia, mikrobioloogia analüüsid vm). Siis saadetakse TIS-i uus surma põhjuse teatise dokument. Teatud juhtudel teeb TAI SPR ka tagasipäringuid arstidele, kui   dokumendis puudub piisav info, et surma algpõhjust valida. Pärast esialgsete andmete kogumist võrdleb SPR andmeid ka teiste andmekogudega.

COVID-19 valitakse surma algpõhjuseks siis, kui surma põhjuse määranud arst märkis selle või sellest põhjustatud kopsupõletiku surma tinginud seisundina. TAI surma põhjuste registri COVID-19 surmade arv on väiksem Terviseametist pärinevast COVID-19 positiivsete surmade arvust, kuna Terviseamet avaldab COVID-19 positiivse testi andnud inimeste surmade arvud enne surma algpõhjuse määramist.

Surmade üldarvu, milles kajastuvad ka eestlaste surmad välismaal, avaldab ja analüüsib Statistikaamet. Suremuse muutuste ja erisuste hindamiseks on kasutusel erinevad kordajad, mis võtavad arvesse rahvastiku soolist ja vanuselist koostist ning rahvastiku üldarvu.

Surmade absoluutarv sobib küll kiirstatistikaks, kuid järeldusi saab teha vaid kordajate võrdlemisel.

 

Rohkem teavet:

Statistika TAI andmebaasis: surmade esialgsed registreerimisandmed põhjuse, soo ja kuu järgi