Väheneb ainult rinnapiimatoidul olnud imikute osakaal
Rinnapiimatoidul olnud imikute osatähtsus on püsinud viimastel aastatel samal tasemel, kuid jätkuvalt väheneb ainult rinnapiimatoidul olnud kuni pooleaastaste laste osatähtsus, selgus Tervise Arengu Instituudi (TAI) avaldatud statistikast.
2023. aastal sai rinnapiima kolmekuuselt 81 protsenti, pooleaastaselt 68 protsenti ja ühe aasta vanuselt 32 protsenti perearsti ja -õe jälgimisel olevast 10 763-st kuni üheaastastest lapsest. Rinnapiimatoidul olevate laste osatähtsus on püsinud samal tasemel alates 2016. aastast, kuid samal ajal väheneb ainult rinnapiima saavate laste osatähtsus.
„Kui veel 2020. aastal oli 6. elukuul üksnes rinnapiimatoidul viiendik imikutest, siis 2023. aastal sai ainult rinnapiima 16 protsenti imikutest.“ kommenteeris TAI tervisestatistika osakonna vanemanalüütik Eva Anderson.
Ainult rinnapiimatoidul olnud imikute osatähtsus on vähenenud kõikides jälgitavates vanuserühmades (1 nädal, 1, 3 ja 6 kuud). Võrreldes kümne aasta taguse ajaga on nii 1. nädala kui 1. elukuu vanuselt vaid rinnapiimatoidul olnud imikute osatähtsus vähenenud 15 protsendipunkti (2023. a oli osatähtsus vastavalt 78% ja 70%), 3. elukuu vanuselt 10 protsendipunkti (2023. a – 57%) ja 6. elukuu vanuselt pea 26 protsendipunkti (2023. a – 16%). Kui enne COVID-kriisi olid üksnes rinnapiimaga toitmise näitajad stabiliseerunud, siis peale 2020. aastat on ainult rinnapiimatoidul olnud imikute osatähtsus taas vähenema hakanud.
„Rinnapiimatoidul olnud imikute stabiilne tase püsib nende imikute arvelt, kes saavad rinnapiima lisaks piimasegu, tee, vee ja muu toidu kõrvale.“ selgitas analüütik.
Maailma Terviseorganisatsiooni WHO (World Health Organization) soovitus on imikut toita vaid rinnapiimaga kuni pooleaastaseks saamiseni ja seejärel jätkata rinnaga toitmist koos täiendava toiduga kuni lapse kaheaastaseks saamiseni või kauemgi. Eestis kehtiva lapse tervise jälgimise juhendi järgi soovitavad lastearstid lisatoiduga harjutamist alustada juba enne kuuendat elukuud (22.–26. nädala vanuses), sest mõned imikud võivad vajada eakohaseks arenguks ja kasvuks lisatoitu varem. Üldjuhul ei vaja terve ajaline laps enne kuuendat elukuud peale D-vitamiini teisi vedelikke ja lisaaineid.
Igal aastal on augustikuu esimesed seitse päeva ülemaailmselt pühendatud imetamisele ja rinnapiimaga toitmisele, eesmärgiga rõhutada selle kasu nii lapse ema tervisele ja heaolule. Selle aasta teemaks on "Rinnaga toirmise tugi kõigile". mis keskendub ellujäämisele, tervisele ja heaolule ning ebavõrdsuse vähendamisele. Pöörates tähelepanu rinnapiimaga toitmise toetamise olulisusele varases sünnitusjärgses perioodis ning imetamisnõustamise teenuse kättesaadavusele erilise fookusega hädaolukordade ja kriiside korral. Investeeringud rinnaga toitmisesse leevendavad ebavõrdsust ühiskonnas ja toetavad emade ning laste tervist ja heaolu.
Andmed imikute rinnapiimaga toitmise kohta annavad ülevaate loomulikul toidul olevate laste osatähtsusest kuni aastaste laste seas. Tegemist on rahvusvahelise indikaatoriga, mida WHO peab vajalikuks jälgida. Imiku ja väikelaste toitmistavad esimesel kahel eluaastal mõjutavad otseselt lapse tervist ja arengut edaspidises elus. Väheneb oht ülekaalulisuse ja mitmete infektsioonide (kõrvapõletik, hingamisteede ja seedetrakti infektsioonid) tekkeks imikueas ja varases lapsepõlves.
Imikute rinnapiimaga toitmise statistika on avaldatud TAI tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis (tabelid SR90 ja SR91). Interaktiivse graafiku leiab siit.